granaatõun Foto: Astrid Lepik
Granaatõuna kasutatakse toidus peamiselt naturaalselt, kuumtöötlemata, segatuna toorsalatitesse või siis mahlana. Granaatõunamahl on üks hinnatumaid dieetmahlu.

Mahl sisaldab keskmiselt 12% suhkruid, 1,9% orgaanilisi happeid. C-vitamiini on granaatõunas vähe, 4–9 mg%. 100 g granaatõunamahla sisaldab 52 kcal energiat, kaaliumi 350–550 mg%, fosforit 280 mg%, rauda 8 mg% ning märkimisväärselt koobaltit.

Granaatõuna-mugulsibula toorsalat. Üks granaatõun lõigata pikuti pooleks ja eemaldada lusikasabaga võimalikult tervetena seemnetega viljakestad. Segada juurde kaks suuremat peenestatud ja seejärel kuuma veega üle valatud (nõrutatud) mugulsibulat (soovitavalt punast). Maitseks lisada veidi soola, suhkrut, 1–2 sl salatiõli ja veidi granaatõunamahla.

Granaatõuna ja punase peakapsa toorsalat. 300–400 g peenteks ribadeks lõigutud punast peakapsast asetada suuremasse salatinõusse, puistata peale veidi soola ja suhkrut ning tampida kergelt puunuiaga läbi, kuni hakkab kergelt eralduma mahla. Nüüd segada juurde 1 granaatõuna viljalihaga seemned, 1–2 sl salatiõli, 1–2 sl punast veiniäädikat ja 1 tl jämedalt purustatud harilikke või musti köömneid või musta seesami seemneid. Tõsta valmis salat pooleks tunniks külmkappi. Salat sobib hästi kõikide külmade ja soojade lihatoitude kõrvale.

Granaatõuna ja punase peedi toorsalat. 250–300 g toorest punapeeti, 1–2 granaatõuna, 1 kuhjaga sl köömneid, 2–3 sl punast veiniäädikat, 1–2 sl suhkrut (mett) ja veidi soola. Peet puhastada ja riivida peenelt ning tampida puunuiaga kergelt läbi. Eemaldada granaatõuntest
seemned. Purustada köömned jämedalt, mõni võib ka terveks jääda. Segada kõik komponendid korralikult läbi ja tõsta salat tunniks külmkappi. Salat sobib hästi kõikide külmade ja soojade lihatoitude kõrvale.

Granaatõuna-porrusalat. 500 g porrut kupatada keevas vees 5–8 minutit ja seejärel külma jooksva vee all maha jahutada. Seejärel katkuda porru leht-lehelt lahti ning eemaldada hoolikalt kõik
liiva- ja mullaosakesed (vajadusel veega loputada). Kupatatud ja puhastatud porru hakkida terava noaga peeneks või lõikuda pikuti peenteks ribadeks. Juurde segada ½ klaasi granaatõuna viljakestaga seemneid, ½ klaasi jämedalt purustatud kreeka pähkli tuumi, kaks pressitud küüslauguküünt, noaotsaga jahvatatud punast vürtspipart, veidi soola ja suhkrut.

Granaatõuna ja musta (valge) rõika toorsalat. 1 klaas hapukoort, 300–400 g musta või valget rõigast, 1 suurem granaatõun, 1–2 sl suhkrut, 1 sl õli ja maitseks soola. Pesta rõigas hoolikalt puhtaks ja riivida jämedalt koos koorega. Nüüd segada juurde hapukoor, suhkur, õli
ja sool. Viimasena lisada granaatõuna viljalihaga seemned. Tõsta salat pooleks tunniks külmkappi.

Granaatõuna ja kaalika toorsalat. ½ klaasi hapukoort või mahedamat majoneesi, 1 keskmine kaalikas, 2 punast mugulsibulat, 1 granaatõun, maitseks suhkrut ja soola. Puhastada kaalikas,
koorida ja riivida jämedalt. Puhastada sibul ja lõigata hästi õhukesteks ratasteks. Segada sibul ja kaalikas läbi soola ning suhkruga. Seejärel segada juurde hapukoor või majonees ja kõige lõpuks
granaatõuna viljakestadega seemned. Salatit võib kohe serveerida.

Granaatõuna ja rohelise sibula (murulaugu) salat. Võtta üks osa granaatõuna viljakestaga seemneid ja kaks osa peeneks hakitud rohelist sibulat või murulauku. Kastmeks salatiõli, maitseks veidi soola ja suhkrut.

Granaatõuna ja hapukoore külmkaste. 200 g hapukoore sisse segada ühe granaatõuna viljakestaga seemned, üks kuhjaga tl peenestatud peterselli või tilli, maitseks soola ja veidi suhkrut. Serveerida praetud kalapulkade või kalakotlettide juurde.

Allikas: Toivo Niiberg, "Toataimed roaks ja raviks", Maalehe Raamat