Kahjuks pole see aga kindel, sest teadaolevatel andmetel suri taim mõni aasta hiljem õitsemata ning seda polnud võimalik määrata ega kirjeldada.

Teistkordselt leidis sellise taime 1922. aastal Prantsuse maadevastaja Poilane, kes samuti taime kodumaale saatis. Selle eksemplari kasvatamine oli õnnestud, taim hakkas õitsema 1924. aastal ning nii kirjeldati uus veenusekinga liik.

Aastakümneid olid kõik kultuuris kasvatatavad roosad veenusekingad just nende 1922. aastal Euroopasse jõudnud taimede järeltulijad ning pärast Vietnami sõda arvati, et liik on loodusest täiesti välja surnud. Ameerika relvajõud kasutasid sõja käigus selle orhidee leiukohas preparaati nimega Agent Orange ning taimede kodudžungel hävis.

Uuesti leiti roosa veenuseking loodusest, Hon Giao mägedest, alles kas aastal 1990 või 1991.

Sellest ajast saadik on liik muutunud lillekaubanduses palju kättesaadavamaks ning teda on rohkelt kasutaud ka veenusekingade sordiaretuses.