Santoliini taimeperekond (Santolina) on esindatud kaheksa liigiga, kuuludes õistaimede suurimasse korvõieliste (Asteraceae) sugukonda. Santoliinid on madalakasvulised poolpõõsad, mida sageli kasvatatakse üheaastasena aias või toas, kus tema eluiga on 5–10 aastat.

Santoliinid sobivad hästi peenarde ääristaimedeks, kasvades keskmiselt 25 cm kõrguseks. Hea on ka see, et meie oludes neid teadaolevalt kahjurid ja haigused ei kimbuta.

Rohekas santoliin on meie tingimustes talveõrn (talub külma kuni –15°) ja talveks tuleb taim tuua tuppa või viia sooja kasvuhoonesse.

Ilutaimena kasvatatakse tema sugulast harilikku santoliini (Santolina chamaecyparissus), mis oma olemuselt meenutab raudrohtu. Tema lehed on hallikad ja sametised ning pisikesed kollased õisikud ilmuvad teisel kasvuaastal. Harilik santoliin talub hästi pügamist ning on kasvutingimuste suhtes vähenõudlik. Tema lehed lõhnavad tugevalt ning peletavad eemale kahjureid. Et taim püsiks ilusam, on soovitatav harilikku santoliini veidi pügada-kujundada.

Vähem kasvatatakse sulgjat santoliini (S. pinnata). Levinumad on hariliku ja sulgja santoliini hübriidsed sordid ‘Edward Bawles’, ‘Lemon Queen’, ‘Lemon Fizz’, ‘Santa’ ja ‘Neapolitana’.

Oliivirohu kasvatamine püsikuna

Santoliini on kõige kergem paljundada 10 cm pikkuste pistikutega. Püsikuna kasvatamiseks istutage taim potti, mis on täidetud kerge liivaka lubjarikka mullaga ja ärge kastke seni, kuni ta pole pärast viimast kastmist täiesti kuivanud. Soojas päikeselises kohas säilitab põõsas oma kompaktse kuju ja ilusa valevuse. Pikaks veninud turritavad oksad tuleb aktiivsel kasvuperioodil ära lõigata.

Kuival mullal talub santoliin talvel temperatuuri langemist kuni –15°ni, seepärast tuleb taimed koos pottidega tuua külma kasvuhoonesse. Kui külma kasvuhoonet pole, võivad taimed talvituda ka jahedas ja hästi valgustatud ruumis (aknalaual). Kui aga temperatuur on tõusnud juba –5°ni, viige taimed taas õue. Veenduge, et muld jääks täiesti kuivaks ka pärast taimede õue viimist.

Santoliin on ka söögi- ja ravimtaim

Rohekas santoliin annab toidule kerget oliivimaitset ja rosmariini lõhna, sobides pasta, pitsa, juustu, liha- ja kalaroogade, kastmete ja marinaadide maitsestamiseks, samuti võib teda kasutada toorsalatites ja dippides. Noori võrselatvu võib lisada roogadele hakitult või tervelt, samuti sobivad kaunid õrnad võrseladvad ka garneeringuks.

Roheka santoliini kääbussort ‘Primrose Gem’ on saanud Inglise Kuningliku Aiandusseltsi auhinna Garden Merit. Taim võib kasvada 0,1–0,5 m kõrguseks ja 0,5–1 m laiuseks.

Nagu pukspuu, sobib santoliin sõlmaedades kääbushekiks, olles samas kergesti paljundatav ja kiirekasvuline, või klassikalisse ürdiaeda eri aiaosade eraldamiseks.

Rohekas santoliin oli juba antiik­ajal ja keskajal tuntud ravimtaim. Nii näiteks stimuleerib ta seedetegevust ja vähendab kõhugaase, aktiveerib südametegevust, ravib bronhiiti ning on põletikuvastase toimega. Peamiseks ravim­aineks on mitmesugused eeterlikud õlid (1,8%) ja terpeenid.

Hariliku santoliini värskeid või kuivatatud võrselatvu võib kasutada ka mahedas taimekaitses kahjurputukate eemalepeletamiseks.

Pritsimislahuse valmistamiseks võtke 1 liitri pritsimisvedeliku kohta 50–60 g värskeid või 1 kuhjaga supilusikatäis kuivatatud santoliinivõrseid. Valage peale 1 liiter keeva vett ja laske kinnises nõus seista, kuni tõmmis on jahtunud. Kurnake saadud tõmmis ning udutage sellega taimi kuiva ilmaga. Röövikute aktiivse lennu ajal võiks udutamist korrata iga kolme päeva tagant. Pritsimist tuleks korrata ka vihmale järgneval kuival päeval.

Oma kodumaal tõrjutakse kuivatatud santoliiniokstega edukalt ka riidekoisid, asetades oksad villaste riideesemete vahele.