Taim õitseb juunis-juulis ja muutub tänu kaunitele tume-punakatele õitele kohe märgatavaks. Siis on õige aeg ta õisi ja lehti korjata. Juuri kogutakse septembris ja kuivatatakse soojas (ka päikese käes).

Soopihla lehtedest ja juurtest on leitud rohkesti parkainet, flavonoide, eeterlikke õlisid. Lehed on rikkad C-vitamiini (450mg%) poolest, leidub ka karotiini, orgaanilisi happeid. See koostis viitab taime mõjusatele antibakteriaalsetele ja põletikuvastastele omadustele. 

Soopihla on tarvitatud ravimtaimena Ida-Euroopas, Kaukaasias, Aasias, Siberis. Soopihl aitab külmetushaiguste, reumavalude, kõhuhädade, halvasti paranevate haavade korral.
Viimastel aegadel on soophl uurijate tähelepanu pälvinud kui pahaloomuliste rakkude (mao- ja piimanäärmetes) vohamise peataja. 

Külmetushaiguste puhul võtta 2 tl peenestatud ürti , lisada klaas keeva vett ja lasta soojas kohas tõmmata. Juua 10 minuti pärast pikkamööda (paneb hästi higistama). 

Kõhuhädade (kõhulahtisus, põletikud) puhul võtta 1 spl ürti, lisada klaas keeva vett ja keeta 10 minutit õrnal tulel kinnises nõus ning lasta tõmmata 45 minutit. Seejärel lisada vett kuni täisklaasini. Tarvitada korraga 2-3 spl peale sööki. 

Soopihl on hea hambavalu äravõtja. Selleks valmistatakse keedis juurtest. Peenestatud juuri võetakse üks teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, keedetakse õrnal tulel pool tundi, kurnatakse kohe. Tarvitatakse 1 spl korraga koheselt peale sööki. 

Reuma ja kõhuvalude vastu aitab tinktuur. Viimase valmistamiseks võetakse värsket ürti ja juuri võrdselt, täidetakse 2/3 ulatuses pooleliitriline anum, lisatakse triiki viina (40º), suletakse ja jäetakse seisma sooja ruumi 10-15 päevaks. Kõhuvalude korral võetakse 1 teelusikatäis tinktuuri peale sööki. Kompress tehakse valutavale kohale ja kaetakse sooja villase riidega. 

Allikas: Aed ja mets kui apteek, Maalehe Raamat