Soovitusi baklažaani kasvatamiseks
Indiast pärit köögivili baklažaan (Solanum melongena) on kartuli ja tomati lähisugulane. Tema levinuim viljakuju meenutab justkui hiiglaslikku tumevioletset tilka.
Sordist olenevalt võib viljade kuju, värv ja suurus varieeruda laiades piirides. On vilju, mis on ümmargused, piklikud, ovaalsed või tilgakujulised. Osa sortide viljakoor on triibuline või tähniline, hele- või tumelillast pea mustja värvuseni. Lisaks leidub ka valge, rohelise, oranži või kollaste viljadega sorte. Viljade suuruski võib varieeruda vaid mõnest sentimeetrist kuni 30cm-ni.
Baklažaanitaim võib kasvada olenevalt sordist kuni 70cm kõrguseks. Lehed on ovaalsed, vars püstine ja veidi harunev. Kaunid, kartuliõisi meenutavad õied on helelillad.
Toorelt ei kõlba baklažaan küll süüa, aga see-eest leiab ta kasutust mitmesugustes hautistes ja ahjuroogades. Samuti sobib ta hästi nii praadimiseks kui grillimiseks. Viljaliha on valkjasroheline, kuiv ja tihe, meenutades kontsistentsilt seeni. Maitse on tagasihoidlik, ehk veidi mõrkjas. Toiduks kõlbulikul viljal peaks seeme olema välja arenenud (piimjas) kuid mitte veel kõvaks muutunud, koor peaks olema kenasti läikiv ja tunduma veidi rasvane, muljudes kergelt pehme.
Vili on madala kalorsusega (100g/17kcal) ja seedub hästi. Toiduks tarvitamisel aitab baklažaan vähendada vere kolesteroolisisaldust, vältida ateroskleroosi, maksahaigusi ja podagrat.
Kasvatamine
* Pikaealise kultuurina tuleb baklažaanitaimed (sarnaselt tomatile ja paprikale) ette kasvatada.
* Seemnete idanemiseks peaks temperatuur olema vahemikus +20...+30ºC. Tõusmed ilmuvad umbes 10 päevaga.
* Kuna juurekava on nõrk, siis ei talu baklažaan erinevalt tomatist sagedasi ümeristutamisi. Piisab, kui pikeeritakse pärast tõusmete ilmumist esimeste pärislehtede faasis 10-12cm läbimõõduga pottidesse.
* Kasvuaegne temperatuur peaks olema +22...+25ºC. Külma ja ka tuuletõmmet baklažaan ei talu. Küll aga meeldib talle päikseline kasvukoht.
* Soojalembese kultuurina õnnestub kasvatamine vaid kasvuhoones või soojas lavas, kuhu taimed istutatakse alles pärast öökülmade möödumist. Samuti õnnestub baklažaani edukalt kasvatada potitaimena, kus ta asetatakse võimalikult päikselisse ja sooja kohta.
* Mullasoojuse hoidmiseks ja suurendamiseks võib baklažaani kasvatamisel kasutada multšina musta kilet, turvast, kõdusõnnikut vms materjali.
* Kasvatamiseks sobivaim muld peaks olema toitaineterikas (nt kuhu on lisatud kõdusõnnikut või kompostimulda) ja kerge lõimisega.
* Väljaistutamiseks sobival taimel võiks olla umbes 8 pärislehte ja nähtaval õienupud.
* Erinevalt tomatitaimedest ei istutata baklažaani väga sügavale. Piisab, kui istutatakse vaid 2-3cm sügavamale kui taim potis olles kasvas. Pärast istutamist kastetakse taimi põhjalikult.
* Mullaniiskuse suhtes on baklažaan tundlik, selle puudusel kasv pidurdub, varisevad nii õienupud, õied kui viljaalged. Kasina või ebaregulaarse kastmise tulemusena muutuvad viljad kibedaks ja jäävad väikeseks. Kasta leige veega, harva, kuid põhjalikult. Vältida pidevat liiga märga mulda.
* Kord kolme nädala jooksul väetada täisväetise lahusega.
* Taimi pole vaja toestada (kuid kindluse mõttes võib seda siiski teha) ega kärpida. Mullapinna kobestamist mitte teha liiga sügavalt, kuna juured asetsevad mullapinna lähedal. Et poleks konkurentsi valgusele ega toitainetele, hoida kasvukoht umbrohupuhas.
