SPARGEL Foto: Astrid Lepik
Sparglit ehk harilikku asparit (Asparagus officinalis) teatakse eelkõige kui trendikat köögivilja. Ometi on ta aastaid koduaedades populaarne olnud kui kaunis, efektne ja pikaealine ilutaim.

Tegemist on liilialiste sugukonda kuuluva, kuni 2 meetri (enamasti 1-1,5m) kõrguse taimega, kelle püstised varred on jämedad ja tugevasti harunenud. Õitseb juunis-juulis. Väikesed õied on rohekasvalged ja asetsevad pikkadel raagudel üksikult või kahekaupa.

Sügisel kannab taim pea hernesuuruseid kerajaid oranžpunaseid vilju ning kogu taim mõjub kui jõulupuu. Hilissügisel muutub kogu taim üleni kollaseks. Lehed on asparil pea olematud, see eest kannab taim 3-6 kaupa kimpudesse koondunud nõeljaid 1-3 cm pikkuseid harusid ehk kladoode, mis lehtede ülesandeid täidavad.

Tema kasvatamine pole keeruline, kuid saamaks jõulist ja suurt puhmast, eelistab aspar hästi haritud ja toitaineterikast mulda. Jõulisema kasvuga on eelkõige vanemad taimed. Kevadel võib taime ka multšida sõelutud kompostimulla ja kõdusõnniku seguga – see hoiab mullapinda niiskena ja on ühtlasi väetise eest. Kevadeti võib lisaks anda ka mõnda lilledele mõeldud mineraalväetist.

Kui kasvukoha muld sisaldab vähe niiskust ja on toitainetevaene, jääb taime kasv väheldaseks ja varred peeneks. Aspar on võrdlemisi külmakindel (talub kuni -30º C) ja talvitub hästi ilma erilise talvekatteta. Piisab täiesti, kui lume kogunemiseks jätta sügisel taimele umbes 20cm varretüükad. Seevastu on külmaõrnad kevadeti tärkavad noored võrsed ja neid tuleks öökülmade eest nt kattelooriga kaitsta.

Istutada võib asparit nii üksiku soolotaimena murusse kui mitmekaupa ja rühmadena. Tema all, näiteks ümmarguses või vabakujulises peenras, mõjuvad madalakasvulised ja värviküllased suve- või püsililled üsnagi kaunilt. Kui kasvukoht on tuultele avatud kohas, tuleb arvestada taime võimaliku lamandumisega ja teda toestada. Kasvab ta hästi nii päikselisel kui varjulisel kasvukohal.

Paljundada saab nii puhma jagamise teel kui seemnetega. Puhma jagamise teel on paljundamist parem ette võtta kevadel. Kuna tegemist on pikaealise taimega (ühel kohal võib taim kasvada 15-20 aastat), siis sagedasi ümberistutamisi ta ei talu.

Seemnetega paljundamine võtab omajagu aega, kuid pole sugugi võimatu. Istutuskõlbulikud taimed saadakse kahe aastaga.

Kuigi asparil on armsad väikesed õied, ei pääse nad vaasis ja lilleseadeis väiksuse tõttu mõjule. Seevastu mõjuvad kaunilt tema õrnad ja rohelised oksad, mida usinasti mitmesugustes lilleseadetes kasutatakse.