Foto: Pixabay.com
Pärast aastatuhande vahetumist on meie aedadesse istutatud paarkümmend uut Eestis aretatud õunasorti.

Uute sortide õunu tasub otsida turult, mõnikord on neid müügil ka poes. Mitu sorti on degusteerimisel parimateks hinnatud: näiteks tuli paar aastat tagasi Hansaplanti õunapäeval magus varasügisene ‘Alar’ teisele kohale eestlaste kauaaegse absoluutse lemmiku ‘Liivi kuldreneti’ järel.

Kõige esimesena tuntuks saanud uus sügisõun magushapu ‘Krista’ kuulub Eesti soovitussortimenti aastast 2004 ja on saanud paljude lemmikuks. Õun on ilus ümmargune või laiümmargune, sageli laialdaselt punane, tiheda viljalihaga, mistõttu tundub käes kaaludes väga raskena. Heas hoidlas seisab ‘Krista’ talve keskpaigani.

‘Krista’ peamiseks puuduseks on osutunud noorte puude tüvekahjustused Mandri-Eestis karmimatel talvedel. Pehmema kliimaga saartel ja rannikul pole seda esinenud.

Lätlastele meeldib magus sügis-õun ‘Karamba’, mida kasvatatakse päris palju sealsetes koduaedades. Eestiski on tekkimas huvi tema vastu.

Magusaid sorte

Enamasti on meil seni kasvatatud magusad õunasordid olnud lihtsalt igavalt lääged. Uued sordid on aga igaüks oma vürtsikusega, mistõttu nad on meele järele ka nendele, kes harilikult magusatest õuntest lugu ei pea.

Magusatest õuntest on meil heakskiidu pälvinud ‘Kaimo’, ‘Kallika’, ‘Kastar’ ja ‘Kikitriinu’. Neid sorte saab heas hoidlas säilitada talvekuudeni, ‘Kastarit’ kauemgi.

‘Kallikat’ ja ‘Kikitriinut’ peavad asjatundjamad oma lemmikuteks, ‘Kaimot’ tuntakse aga veel vähe.

Väga uus magus sort on ‘Madli’ (oli tuntud nimega Kata3), mil on suured lapikud punased õunad. Tal on peened oksad, mis õunte raskuse all muutuvad rippuvaks. Siis näeb ta välja nagu leinapuu.

Magusad õunad on ka sordil ‘Els’. Ta on septembrikuu õun, kuid Lõuna-Eestis võib ‘Els’ soojal suvel hakata valmima juba augusti lõpul. Osa õunu võib kasvada suureks: olen leidnud puudel kuni 400grammiseid purakaid. ‘Els’ on maitselt toredasti vürtsikas, loodetavasti ootab teda ees ilus tulevik. Teda saab heas hoidlas säilitada paar kuud.

‘Katre’ on Eesti soovitussortimendis aastast 2005. Tema magushapud maitsvad õunad on hea säilivusega taliõunad.

Kuldrenetimaitseline ‘Liivika’

‘Liivika’ magushapud munaja või koonilise kujuga õunad on kollase või rohelise põhivärviga, millele sageli tekib imeilus erkpunane kattevärvi laik.

Tähelepanuväärne on tema ‘Liivi kuldrenetiga’ sarnane maitse, mis püsib talveni. Samal ajal tuleb tõdeda, et ‘Liivi kuldreneti’ enda imehea maitse kestab ainult kolm nädalat: õunad säilivad veel mitu kuud, aga neil pole siis enam seda kuulsat head mekki.

‘Liivikal’ on sageli ülearu palju vilju ja siis jääb neist palju väikeseks. Ilusad parajalt suured õunad saadakse ubinaid suvel harvendades. Õunad seisavad hoidlas veebruarini.

‘Kaari’ on mahe magushapu talisort. Kuid tema õunu saab tarbida juba ka sügise lõpul.

‘Kersti’ on kõige paremini säiliv taliõun. Korralikus hoidlas on tema magushapud õunad veel maikuuski väga hea maitsega. Kuna ‘Kersti’ on alles hiljuti sordiks saanud, pole veel küllaldaselt andmeid tema talvekindluse kohta.

‘Aule’ kohta on teada, et tema ilusad ja maitsvad magushapud taliõunad on Läti sordiuurijate arvates väga perspektiivikad äriaia õunad Lõuna-Lätis.

‘Kuku’ on hea salati-, mahla ja siidriõun.

Maitsvad õunad Märjamaalt

Kõik eespool käsitletud sordid on aretatud Polli puuviljanduslikus uurimiskeskuses. Kuid õunasorte on loonud ka mõned harrastusaretajad.

Üks tuntuim uus magushapu suviõun on Märjamaal koduaias sündinud ‘Kasper’, mille aretaja on Asta Kask. Esialgu nimetati teda “Kasepereõunaks”, sest ta maitses kõigile pereliikmetele imehästi. Siis aga võeti kasutusele nime lühendatud variant, mis sai ka sordi ametlikuks nimeks.

2010. aastal võttis pomoloogiakomisjon ta kasvatamiseks soovitatud sortide nimestikku. Mõnel aastal on teda degusteerimistel hinnatud parima maitsega suviõunaks. Kuna ‘Kasperi’ õunad ei valmi puus ühekorraga, siis saab neid noppida mitme nädala jooksul.

Teina Asta Kase õunasort ‘Koonik’ on huvitava kujuga — kooniline, nii nagu varemalt tuntud varajane sügisõun ‘Kaja’. Kuid ‘Kooniku’ vili on suurem ja küljele võib tekkida ilus punane värvilaik. Seda huvitavat sorti pole meil veel laiemalt kasvatama hakatud.

Uno Kivistiku sordid

Maailmakuulsaks elulõngakasvatajaks kujunenud Uno Kivistik alustas noore mehena kõigepealt õunaaretusega. Ta on kokku loonud 14 õunasorti. Tema salatiõun ‘Salla’ võeti 2005. aastal Eesti soovitussortimenti.

Teisi Uno Kivistiku õunasorte on vähe katsetatud. Hea on varajane hapukasmagus sügisõun (‘Melbaga’ üheaegne) ‘Eerika’.

‘Reuno’ on maitse poolest sarnane ‘Liivi kuldrenetiga’, kuid tema välimus on tagasihoidlik. Õunu saab süüa juba sügisel, kuid võib säilitada ka talveks.

‘Mõnu’ on magushapu taliõun, mida kiidetakse ilusa punase kattevärvuse ja hea maitse poolest.

Magusamaitseline ‘Taavi’ säilib aasta lõpuni. Teine magus Kivistiku õun ‘Tiit’ on varajase küpsemis- ajaga.