Augusti lõpp Saare-Tõrvaaugu aiandi viinamarjamajas. Algusest peale õigesti kujundatud viinapuud on sügisel lihtne lõigata. Kui olukord kontrolli all, on kõik loogiline. Foto: Repro
Viinapuu lõikamine pole raketiteadus – tehke põhimõtted selgeks, ja juba vähesegi praktikaga suudab igaüks sügisese põhilõikuse kahe oksa-kääriklõpsuga ära teha.

Ühes ontlikus koduaias tasub viinapuud võimaluse korral kasvatada nii õues kui ka kasvuhoones. Ida- ja Põhja-Eestis võiks vaekauss siiski pigem kasvuhoone kasuks langeda, sest sobilikke avamaasorte on sealsesse külmemasse kliimasse keerukam leida kui lõuna pool.

Samas ei maksa seal, kus suvi on kas soojem, pikem või koguni mõlemat – Lõuna-Eestis, saartel ja rannikul – peljata viinamarjade kasvatamist ka kasvuhoones.

Kasvuhoonesse sobivaid sorte on väga palju rohkem võrreldes nendega, mida saab väljas kasvatada. Katuse all on võimalik kasvatada sorte, mis lõunamaisele impordile mitte ainult maitse ja tervislikkuse, vaid ka marja ja tarja suurusega silmad ette teevad.

Seda, et viinapuu kasvuhoones võimu oma kätte haarab ja muude taimede jaoks enam ruumi ei jäta, pole põhjust peljata – huvi ja juba vähesegi praktikaga jõuab iga kasvataja niikaugele, et oma viinapuul sügisese põhilõikuse kahe oksakääriklõpsuga tehtud saab.

Ei usu? Ehk aitavad artikli juures toodud joonised teid veenda.

Muidugi, kui kasvataja viinapuule ahnusest ja rumalusest – et kui üldse ei lõika, siis saab hästi palju marju! – oksakääre isegi ei näita, läheb asi käest ära küll. Lausa nii ära, et mõne aasta pärast ei mahu vaat et ise ka enam kasvuhoonesse minema. Sellest, et kaua lõikamata viinapuu sootuks metsistub ning ilusate suurte ja magusate marjade asemel tohutul hulgal kehvalt värvunud hapusid kribulaid kannab, ei maksa mitte rääkidagi. Kasvuhoone ei pea mõistagi klaasist või kamberplastikust olema, tavaline tomatile-kurgile sobiv kilemaja on täiesti piisav.

Kõrgust võiks kilemajal üle paari meetri olla – selline jätab kõrgusse pürgiva viinapuu jaoks ruumi ning ülekuumenemise oht on ka väiksem (see on, muide, ka tomati jaoks oluline – kui temperatuur märgatavalt üle +30° tõuseb, poetab taim õied ilma vilju moodustamata).

Aga isegi ajutine kile varakevade öökülmadest suvesooja saabumiseni, mis lõunaseina ääres kasvavale viinapuule ette riputatakse, suurendab paslike sortide valikut.



NÄPUNÄITEID

Millal lõigata?

Viinamarjakasvataja Harri Poom: “Õige aeg sügisese lõikusega rinda pista on paar-kolm nädalat pärast lehtede langemist, mil üheaastaste okste korgistumine on lõppenud ja toitained lehtedest ning korgistumata võrsetest sinna liikunud kuhu vaja (korgistunud okstesse, tüvesse ja juurtesse).

Pealegi on raagus viinapuust märksa parem ülevaade. Oma viinapuid Saare-Tõrvaaugu aiandis lõikame sõltuvalt aasta ilmastikust tavaliselt oktoobri lõpul või novembri algul, ent on olnud isegi aastaid, mil töö osaliselt veel detsembri alguspäevilegi jäänud.”



ÕPPEPÄEV

Õpi lõikama

Viinapuu lõikamise põhitõed saavad kõige lihtsamalt selgeks kogenud aedniku juhendamisel. Hea võimalus õppida ongi sel laupäeval, 3. novembril Vändra lähedal Saare-Tõrvaaugu aiandi õppepäeval.

Õppus algab kell 11. Õpitakse lõikama noori ja vanemaid taimi ning tehakse noorenduslõikus pisut metsa kasvanud viinapuule. Tutvutakse ka talveks katmisega ja varutakse pistoksi viinapuude paljundamiseks. Täpsem info registreerimiseks http://e-aiand.com/viinapuuloikus2012.html


Foto: Repro

Viinapuu längus tüvelt (meetripoolteise pikkuselt) eemaldage kõik võrsed neid üsna varakult välja murdma hakates. Õigupoolest võib paisuma hakanud pungad kohe ära napsata. Esimese suve esimesel poolel tuleb seda teha päris tihti, hiljem märksa harvemini. Oluline on tüvi kogu aeg puhas hoida ning lõikehaavu on parem sellele üldse mitte tekitada!

Viljaoksale kasvama hakkavaid võrseid tuleb suve algul, kui õie-
nupud juba näha on, harvendada: kõigepealt eemaldage viljatud
võrsed (sellised, millel juba väänlad näha, ent õienuppe mitte), järelejäänud viljavõrseid harvendage 10 (8–12)cm vahedeni.

Sügisel jäetud asendusoks (nimi tuleb sellest, et ta asendab eelmise suve viljaoksa) painutatakse kevadel rõhtsalt. Uus asendus-oks kasvab alumisest, nummerdamata pungast; nummerdatud
pungad panevad aluse viljavõrsetele, mis koos nende aluseks olnud viljaoksaga sügisel pärast lehtede langemist välja lõigatakse.
.

Igasügisese põhilõikuse saab teha kahe kääriklõpsuga: ühega lõigatakse asendusoks parajaks
(tavaliselt kuni meeter), teisega eemaldatakse saagi ära andnud viljaoks. Nii moodustub igal
sügisel juurde üks “trepiaste”. Joonisel on kujutatud lõikust teise saagiaasta sügisel.

Joonised raamatust
“Умный виноградник для всех“ (Курдюмов Н. И., 2006,
ИД “Владис”).