Foto: Shutterstock
Mõne sõstra mammusid saab suhu pista, teisel on ilus sügisvärvus, ja leidub neidki, mida ehivad kenad õied. Lühidalt – igati kasulikud ja toredad põõsad. On ka eriti tugeva iseloomuga liike, mis varustatud ogadega.

Sõstra (Ribes) perekonnas on umbes 150 liiki sõstraid ja karusmarju. Perekonna teaduskeelne nimetus Ribes tuleb araabiakeelsest sõnast ribas, mis tähendab rabarberit. Mingil saladuslikul põhjusel kandus see nimetus sõstardele – võimalik, et sooviga kirjeldada haput maitset.

Sõstrad on üldiselt vähenõudlikud põõsad, mille hulgast võib sobilikke leida nii tarbe- kui ka ilutaimeks; mõne puhul kõlbab ilu koguni “panna padaje”. Samuti leidub sõstarde hulgas sobilikke sorte nii päikeselisse, poolvarjulisse kui ka isegi varjulisse kohta istutamiseks.

Pole vast paremat aiamarja kui must sõstar (Ribes nigrum). Selle isikupärase marja maitse on nii tugev, et veel paremaks teeb selle vaid segamine vähese vaarikaga. Tõepoolest, mustasõstra-vaarikamoosiga kuum jook on vanarahvatarkuse järgi parim külmarohi, olgu sinna sisse sortsatud siis midagi kangemat või mitte. Tegelikult on väga mõnusa iseloomuliku lõhnaga kogu mustasõstrataim. Kui te kahtlete, kas tegemist on mustasõstrataimega, mudige natuke selle lehte ja kohe saab selgeks, on see must või mõni muu sõstar.