Õrnad taimed tasub paksu lumikatte alt päästa. Foto: <p>Shutterstock</p>
Hetkel on väljas tõsine lumesadu ja vähe külmakraade. Lumi on paks ning raske ja võib taimi kahjustada. Mida teha?

Oht tekib, kui õrna võraga taimedel on peal paks lumekiht, mis sulades-külmudes muutub väga raskeks ja võib taimede oksi murda ning võra laiali vajutada. Selliste ohustatud taimede hulka kuuluvad kõikvõimalikud madalamad ja keskmise kasvuga okaspuud ning hekid. Samuti ümmarguse võraga, väga tihedad ning õrnemate okstega lehtpõõsad. Harvad pole ka juhused, kus noored viljapuud saavad paksu lumega kahjustatud. Teadke, et külmaga on puude oksad hapramad ning nende painduvus tugevasti vähenenud. Ka pisike murdmine võib lõppeda õnnetu prõksuga.

Kokkuseotud oksad


Suuremaid probleeme saab vältida, kui kirjeldatud taimede võrad sügisel või talve hakul laiema paelaga kokku siduda ning kevadel uuesti vabastada, kuid ka selline teguviis ei pruugi alati oodatud tulemust anda. Ärge iialgi kasutage taimede sidumiseks peenikest tugevat nööri ega traati. Mõlemad rikuvad taime koort, ja kui peaks juhtuma, et sidumine ununeb, kasvavad sellised sidumismaterjalid kergesti taime sisse ning kahjustavad seda.

Siinkohal aitab hädast välja jällegi taaskasutus. Kogenud aednikud teavad rääkida, et kõige parem materjal taimede talviseks sidumiseks on vanad sukkpüksid. Kusjuures taimel on ju täiesti ükskõik, kui terved need on! Elastne ja pisut veniv, laialt oksal või tüvel asetsev sukk ei sooni, ega hõõru, ent hoiab oksi lume raskuse all laiali vajumast.

Saputage lumi maha


Mõistlik on taimi lumega jälgida ning ohu korral neid saputamas käia. Kui juba suurem lumekiht hakkab põõsastele ja hekkidele tekkima, raputage see lihtsalt õrnalt maha. Eelnevast tulenevalt on oluline seda tööd teha hästi rahulikult – rapsida ei tohi!

Väike vaev tasub ennast igati ära ja taimed püsivad terved, tugevad ning soovitud kujuga. Lisaks saab boonusena rõõmu aias liikumisest ning lumes sumpamisest!