Kõrvits Shutterstock
Kõrvits muutub üha populaarsemaks ja on nii mõneski riigis aukohal. Sellel taimel on aga olnud põnev elu. Lihtsalt silmaringi laiendamiseks tasub järgnevaid fakte teada.

Mõnda kõrvitsaliiki kasvatatakse ilu- või õlitaimena. Köögivilja- ja söödataimena viljeldakse harilikult kolme liiki: harilikku kõrvitsat (Cucurbita pepo), suureviljalist kõrvitsat (C. maxima) ja muskaat­kõrvitsat (C. moschata).

Eestis kasvatatakse peamiselt harilikku kõrvitsat, suvikõrvitsate rühma kuuluvaid teisendeid kabatšokki ja patissoni, vähem suureviljalist kõrvitsat. Kõrvitsa viljad erinevad liigiti ja sorditi kujult, suuruselt ja värvuselt.

Ameerikas on tavaks teha kõrvitsapirukat. See tava on väga vana, kõrvitsapiruka küpsetamise õpetus leidus juba 1653. aastal ilmunud kokaraamatus. Suurim pirukas, mis kõrvitsatest on kunagi tehtud, oli kuue meetri pikkune ja kaalus 1678 kg. See pirukas küpsetati 2010. aasta septembris Ohio osariigis New Bremeni kõrvitsafestivalil.

Ameerikas on isegi kõrvitsapäev. See on 26. oktoober, paar päeva enne kuulsat halloween’i, mis muutub meilgi aastatega aina populaarsemaks.

Suurima kõrvitsa kasvatamise Guinnessi rekord kuulub praegu belglasele Mathias Willemijnsile, kelle kasvatatud kõrvits kaalus 1190,4 kg.

Kui suur on kõige suurem kõrvits, mille sa oled kasvatanud?