Õunasort 'Veteran' Erakogu
Väga hea säilivusega õunasordid on meie kliimas enamasti kahjuks talveõrnad või ei jõua lühikese suve jooksul küpseda heamaitseliseks.

Mõned uuemad talvekindlamad Venemaalt ja Valgevenest pärit sordid olid esialgu lootustandvad. Näiteks ‘Sinap Orlovski’ on saagikas, hakkab noorelt vilja kandma, õunad on üsna suured ning säilivad kaua. Ka kärntõbi ei ole talle kuigi ohtlik. Kui aga suvi on jahe, siis head maitset ei tule. Ka võib õuntel ilmneda kaltsiumi- ja klooripuudusest põhjustatud sisselangenud täppe.

Valgevenest pärit ‘Antei’ meeldis veelgi rohkem. Kuid temalgi esineb õuntel boori- ja kaltsiumipuuduse nähte. Kui koristamisega hilineda, ilmneb hoidlas mõrumädanikku.

Mõned uued sordid on lausa pettumust valmistanud. Näiteks Vene kärntõvekindel ‘Imrus’ ei säili nii hästi, kui oodati. Ka maitse poolest ei rahulda ta.

Valgevene ‘Alesja’ on paremaks hinnatud: ta on ilusa kujuga, tumeda punaga ja hea magushapu maitsega. Kas ta on aga küllalt talvekindel, pole veel selge.

Paremini tuntakse USAst pärit ‘Cortlandi’, mis on meie soovitussortimendis olnud juba 77 aastat. Ta on üks maitsvamaid taliõunu. Heades hoiutingimustes säilib kaua, kehvemates aga kipub mädanema. Suur puudus on kärntõppe nakatumine: õuntele tekivad suured plekid, kust hiljem levib viljamädanik. See võib alata ka südamikust. Niisiis – maitselt väga hea, kuid haigused on varmad tulema, kärntõbi nakatab tugevasti ka lehti.

Kanadast pärit ‘Beforest’ on meil veel vähe tuntud. Õun on ilusa kujuga, ühtlase või triibulise roosakaspunase värviga ja vürtsikalt hapukasmagus. Vähesed olemasolevad andmed näitavad, et puu on talvekindel.

Pollis aretatud ‘Katre’ on hea taliõun. Kahjuks ei värvu ta sageli nõnda ilusasti kui eespool kirjeldatud sordid.

Hästi säilivad (ka kehvemas hoidlas) Vene sordi ‘Veteran’ hapumagusad maitsvad õunad, millel on triibuline või tähniline kattepuna. Kärntõvekindel see sort siiski ei ole.

Pikalt peavad vastu meie oma sordi ‘Tellissaare’ õunad. Puu hakkab kandma hästi noores eas ja on saagirohke. Kui suvi juhtub olema jahe, jäävad õunad väheldaseks ja roheliseks ega saavuta head maitset. Lõuna pool, Leedus ja Valgevenes, on tal ilusad suured kaunilt värvunud küljega maitsvad viljad.

‘Tellissaar’ säilib hästi ka kehvades hoiutingimustes, näeb teda turul kevadkuudelgi. Halb on aga see, et õuntele tekib kärntõveplekke: esialgu on need nööpnõelapea suurused, pikapeale lähevad suuremaks. Kärntõppe nakatuvad suvel ka lehed. Kus talv on väga karm, seal teeb kahju ka pakane, eriti just tüvele.

Mõned õunakasvatajad (nt Ain ja Arvi Ootsing Ahjal) on leidnud, et perspektiivne on Kasahstanist pärit ‘Zarja Alatau’: kauni kuju, ilusa kattevärvi ja maitsega. Tähelepanu alla sattus sort tänu Läti õunakasvatajate kiitusele.

Väga uus Polli sort on ‘Kersti’, mille üsna suur magushapu õun on veel maikuus nii maitsev, nagu üks hästi säilinud vili olema peab. Kui positiivseid kogemusi juurde tuleb, võib ka seda sorti soovitama hakata.

Tänavuse talve põhjal võib lisada, et mitmed Polli uued sügisõunad nagu ‘Krista’, ‘Liivika’ ja magus ‘Kallika’ säilisid heas hoidlas kuni veebruarini. Teine magus õun ‘Karamba’ tuli turustada jaanuaris.