Eelmisel suvel valmis mängumaja, mille minu abikaasa, minu papa ja õemees ühistööna minu noorimale tütrele ehitasid. Maja sai lapse soovil vikerkaarevärviline. Paigutasime selle aeda nii, et maja taha jääks aia metsikum osa.

Lapsed armastasid seal mängimas käia. Suurte kuuskede all on ju privaatsust piisavalt, sügiseti võib sealt leida seeni, aga palaval suvepäeval oli jällegi mõnusalt jahe.

Olin juba kaua mõelnud, et sellises aia salapärases osas ongi haldjate ja maavaimude kodu.

Idee haldjaaiast hakkas kuju võtma, kui viieaastane tütar palus värvimiseks haldjaid joonistada. Kuni laps oma haldjapilti värvipliiatsitega värvis, valmis minul muinasjutuaia kavand.