Foto: Karin Kaljuläte
Toataimed vajavad oma eluks soojust, valgust, vett ja toiteelemente. Taim saab süsinikku, hapnikku ja vesinikku õhust ning veest, ülejäänud toitained saadakse mullast lahustunud mineraalsoolade näol. Et taim oleks lopsakas ning õitseks rohkelt, tuleb teda õigesti ja korrapäraselt väetada. Kasvu algul antakse rohkem lämmastikväetisi, enne õitsemist ja kasvuaja teisel poolel rohkem fosfor- ja kaaliväetisi.

Miks väetada?

Kui taimi istutatakse korrapäraselt ümber toiteainete rikkasse mulda, võiks toime tulla ka lisaväetamiseta, kuid tavaliselt on väetamine siiski vajalik. Esiteks seetõttu, et mullasegud, milles toataimed kasvavad, sisaldavad mineraalaineid piiratud koguses. Turvas on näiteks toiteainete vaesem kui kompost- ja mineraalmullad ja seal tekkib toiteainetepuudus kõige kiiremini. Teiseks tuleb väetada ka seepärast, et kastmisveega uhutakse osa toitaineid mullast välja

Millal väetada?

Toiteelementide vaegusest annavad märku taime väsinud välimus, väga aeglane kasv või kasvu puudumine, vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele, väikesed kahvatud lehed, millel võib olla kollaseid laike, nõrgad peenikesed varred, alumiste lehtede äralangemine.

Reeglina väetatakse toataimi nende kasvuajal, aga taimede kasvu- ja puhkeaeg sõltub taime liigist. Paljudele toalilledele on just talv puhkeajaks, aga on ka erandid, mida tuleks talvel väetada:

Esiteks, troopilistelt aladelt pärit taimed (bromeeliad, ebakrooton, tõlvpuud, draakonipuud jt). Nende kasvuperiood on peaaegu aastaringne ja nad kasvavad kiiresti, lisaks on tihti nende õitsemiseaeg just talvel.

Teiseks, talvisel ajal õitsevad taimed (alpikann, gardeenia, magnoolia, jõulukaktus, jt).

Kolmandaks, toitainetevaeses turbasegus kasvavad taimed.

Seda kõike arvestades on paljud väetisetootjad välja töötanud väetised aastaringseks kasutamiseks.

Milliseid väetisi kasutada?

Väetist tuleb lisada vastavalt pakendil olevale juhisele vältimaks ala- ja üleväetamist. Taimed suudavad toitaineid omastada vaid nõrga lahusena, kange lahus põletab juuri. Et vältida üle- ja alaväetamist, tuleb kindlasti enne väetiste kasutamist juhendid hoolikalt läbi lugeda.

Mõned näited erinevatest väetisevormidest.

Toitainepulgad torgatakse pärast kastmist sügavale niiskesse mulda. Toitainepulkadest vabaneb aegamööda toitaineid taimele kasutamiseks ja väetise mõju kestab umbes üks-kaks kuud. Kui väetatakse toitainepulkade abil, siis kastetakse puhta veega.

Väetisegraanulid lisatakse mulda kas kohe istutamisel või hiljem samal viisil nagu väetisepulgad. Uuesti lisatakse väetist umbes iga kuu järel, kuid on ka väetisetablette, mis kestavad pool aastat.

Kõige enam on levinud väetamine vesilahusena. Vastavad väetised on müügil peamiselt vedela kontsentraadina, kuid ka vees lahustatavate pulbritena. Väetis lisatakse vastavalt kasutusjuhisele kastmisvette. Toime on kiire ja ühtlane, sest veega lahjendatult jõuab see kõikjale. Toitevedelikku antakse lahja lahusena iga kastmisega või kord nädalas natuke kangema lahusena, vastavalt pakendil olevale juhendile.

Kõige kiirema tulemuse annab taimede väetamine lehtede kaudu. Dekoratiivsete taimede puhul võib seda kasutada siiski pigem esmaabi vahendina kui tavapärase väetamisena, sest see võib rikkuda taimede lehti. Taimi ei tohi pritsida ereda päikesega.

Millisel kujul väetist eelistada, sõltub väetaja oskustest ja harjumustest.

Väetamise reeglid

Väetist lisatakse vastavalt pakendil olevale juhisele, et vältida ala- ja üleväetamist.

  • Enne väetamist peab muld olema märg, taim korralikult läbi kastetud. Üleliigne kastmisvesi valatakse potialuselt ära. Kui väetatakse vesilahusega, tuleks samuti valada nii palju, et mullapall imbuks läbi, kuid potialusele valgunud lahus valatakse ära.
  • Väetatakse ainult elujõulisi, mitte juurdumata ja haigeid taimi.
  • Väetatakse soovitavalt õhtuti või pilves ilmaga.
  • Ümberistutatud taime hakatakse väetama mitte enne kui ühe kuu möödumisel istutamisest, sest väetis võib kõrvetada korralikult juurdumata juuri.
  • Väetatav taim peaks olema kasvu alustanud (st noorte või tärkavate lehtedega).
  • Tugevakasvulisi taimi (nt kliivia, paradiisilinnulill) väetatakse sagedamini, nõrgakasvulisi (nt begoonia) harvem.
  • Väetamist vajavad ka harvem ümberistutatavad suured toataimed (nt palmid).

Üleväetamise tunnused

Liiga rohke või valesti ajastatud väetamine kahjustab taime samamoodi nagu alaväetamine. Mõned üleväetamise tunnused taimel:

  • Mulla pinnal on valge kiht
  • Lehtede servad kõrbenud
  • Savipoti pinnal valge kiht
  • Lehel tumenenud laik või laigud
  • Taim hakkab lamanduma või murdub kergesti