Tomatid: magusad kommid ja lihavad jõmmid

Aianduskeskuses on müügil üle saja tomatisordi. Pea läheb segi ja otsustada ei suuda. Meie aitame: proovige näiteks neid.

Kirsstomat ‘Sungold’ F1. Jutud selle kohta, et tegu on maailma magusaima kirsstomatiga, vastavad tõele. Kes on korra neid päikesekullakesi kasvatanud, jääb raskelt sõltuvusse.

Indeterminantne (lõppematu kasvuga) taim on tohutult saagikas ja uhkete kobaratega. Viljad värvuvad valmides isuäratavalt oranžikaskollaseks. Ainus viga: kipuvad lõhenema. Tomatid valmivad järk-järgult ning seetõttu on ka pildil olevale kobarale osa vilju lahtiselt juurde pandud, et saaks aimu selle suurusest. Bauhof, Hansaplant, Hortes.

- ‘Costoluto Fiorentino’. Seda sorti on ammustest aegadest peale söönud firenzelased. Sügavalt ribilised lapikud viljad on suured (180–200 g) ja lihavad. Keskvarane, indeterminantne. Selteret.

- ‘Gardener’s Delight’. Väga varane ja saagikas kõrgekasvuline (2 m) kirss­tomat. Kobaras on 10–12 väga magusat ja eheda “vanaaegse” lõhnaga vilja. Schetelig.

- ‘Micro Tom’ F1. Kääbusja kasvuga (kõrgus 20 cm) sort aknalaual ning rõdul potis kasvatamiseks. Väga varane ja saagikas. Schetelig.

- Polfast’ F1. Madal põõsastomat kasvatab 5–6 kobarat. Väga varane, saaki hakkab saama u 55 päeva pärast kasvukohale istutamist. Lapik­ümarad viljad on keskmise suurusega (100–150 g). Schetelig.

- ‘Ananas’. Kuldkollased kergelt ribilised tomatid on mõnusa suurusega (110–120 g) ja hästi magusad. Keskvarane, kõrgekasvuline. Selteret.

- ‘Giulietta’ F1. Keskvarane indeterminantne ploomtomat, mille piklikud viljad kasvavad 10–12 cm pikkuseks ja 150–170 g raskuseks.

Prantsuse sort, mis annab kena saagi ka põhjamaades.