traatuss Foto: Astrid Lepik
Sel sügisel kartuleid üles võttes avanes kurb vaatepilt: väga paljud mugulad on traatussidest rikutud. Kasutasin küll korralikku sordiehtsat seemet. Pole ammu nii suurt kahjustust näinud. Miks see nii on ja mida ma valesti tegin?

Vastab

KADRIN LINNA

Rahvapärase nimetusega traatussid on tegelikult mullas elavad naksurlaste (Elateridae) vastsed, kes kahjustavad paljude taimede maa-aluseid osi.

Vanemad tõugud ajavad kartulimugulatesse peeni käike. Tugeva kahjustuse korral on kartulid kahjurikäikudest läbi puuritud, toiduks kõlbmatud ning hakkavad hoidlas kergesti mädanema. Kahjurile meeldib kergema lõimisega happeline muld. Eriti ohtralt võib traatusse esineda orasheinaga läbi kasvanud põllumaal. Tänavune kuiv suvi oli traatusside tegevusele soodne, seepärast oli ka laiaulatuslikku kahjustust kurvastavalt palju.

Kõigepealt peaksite välja uurima, missugune on põllumaa mulla happesus, sest parim aeg lubiväetiste andmiseks on sügis. Kasulikke näpunäiteid mulla pH määramise kohta leiate ajakirja Maakodu selle aasta augustinumbrist.

Teiseks on vaja korraliku mullaharimisega vabaneda tülikast juurumbrohust orasheinast. Peale kartuli nõuavad ka juurviljad hea saagi saamiseks umbrohtudeta mulda.

Pange kartulid maha põllule, kus eelviljana kasvas kapsas, kaalikas, hernes või uba. Külvikord ja õige viljavaheldus võimaldavad taimekahjustajaid tublisti vähendada, mõnikord koguni vältida. Eri kultuuride puhul kasutatavad mullaharimisviisid aitavad vähendada nii naksurlaste, öölaste kui ka nälkjate esinemist.

Väiksema kartulimaa puhul katsuge rakendada vihmutust. Kastmine kuival ajal hoiab ära ka mugulate deformeerumise ja nakatumise harilikku kärna.

Kartulimaad peaksite regulaarse vaheltharimisega hooldama, eriti kahjurite nukkumise perioodil juulis. Mulla kobestamine ja muldamine hävitavad sel ajal mullas või maapinnal olevaid kahjurite mune ja nukke.

Paljud kahjurid, sealhulgas naksurlaste vastsed, jäävad pärast saagi koristamist mulda. Sügiskünniga või mulla sügava ümberkaevamisega saavad nad vigastada või satuvad sügavusele, kus temperatuur ja niiskus pole neile enam sobivad.