Sinningia Foto: Astrid Lepik
Enamik toataimi nõuavad hoolt ja pühendumist aastaringselt, kuid on ka neid, kes lasevad tubasel aednikul päris mitu kuud puhata.

Mõned toataimed kuivatavad sügisel oma lehed ja lähevad puhkeseisundisse, selle aja elavad nad üle tänu niiskust talletavale sibulale, mugulale või risoomile.

Puhkeperioodil ei vaja nad üldse kastmist, ammugi siis väetamist. Järgmist õitseaega arvestades tuleb kasuks, kui hoida neid tavapärasest toatemperatuurist veidi madalamal, enamasti ka pimedas.

Kasvu alustavad nad varakevadel, mõni neist läheb kohe õitsema, mõni kasvatab enne õitsema asumist lopsaka lehestiku. Kevadise kasvu ajal suureneb järk-järgult ka nende veetarve, hiljem vajadus ka toitainete, see tähendab väetamise järele. Enamasti istutatakse nad ümber varakevadel või suve alguses.

Järgnevalt väike loetelu taimedest, kes lasevad tubasel aednikul puhata. 

* Neriine – Lõuna-Aafrikast pärit suureõieline neriine (Nerine bowdenii) on tõeline säravroosade
Neriine
Foto: Astrid Lepik
õitega iludus, kes õitseb alles suve lõpus, augustis-septembris. Pärast seda on taimel 3-4 kuuline puhkeperiood, mil taime tuleks hoida jahedas (umbes +10º C) ja valges ruumis, kastmata-väetamata. Varakevadel, pärast puhkeperioodi istutada sibulad huumus- ja toitaineterikkasse vett hästi läbilaskvasse mulda. Igal aastal pole vaja taime ümber istutada, piisab kui seda teha 2-3 aasta tagant. Kasta regulaarselt, lastes mullapinnal enne järgmist kastmiskorda veidi kuivada. Väetada 1-2 korda kevad-suvel, mil lehed on aktiivses kasvufaasis.

* Värdsinningia – Kaunite värviliste kellukjate õitega värdsinningia (Sinningia hybrida) õitseb enamasti märtsist juulini. Pärast õitsemist kasvatatakse taime edasi kuni sügiseni. Nii nagu hakkavad tasapisi koltuma lehed, vähendatakse kastmist ning lõpetatakse, kui lehed on kuivanud. Talvepuhkuse ajaks, so 4-5 kuuks tõstetakse pott veidi jahedamasse (+12...+15°C) kohta. Jaanuari lõpus-veebruaris, mil ilmuvad noored võrsed, istutatakse taim huumusrikkasse ja kohevasse ning veidi happelisse lillemulda. Istutamisel jälgida, et mugul ei jääks liiga sügavale. Taim asetada kasvu ergutamiseks sooja (+18°...+22°C) valgesse kohta, alul kasta tagasihoidlikumalt, hiljem taime lopsakamaks muutudes rohkem. Õiepungade moodustumise ajal anda õitsvatele taimedele mõeldud väetist.

* Leitselill – Rikkaliku õitsemisega leitselill (Achimenes) on rahvaseas tuntud ka kui käbilill.
Leitselill
Foto: Astrid Lepik
Selline nimetus tuleneb taime omapärasest risoomist, mis kujult pisikest käbi meenutab. Sellesama, käbisarnase risoomiga elab leitselill üle talvise puhkeperioodi, mis kestab 3-4 kuud. Umbes märtsis istutatakse leitselille risoomid huumus- ja toitaineterikkasse, vett hästi läbilaskvasse mulda, umbes 1-2 cm sügavusele. Potti hoitakse soojas (+20...+25º C) ja valges ning jälgida, et muld püsiks niiske. Taimede kasvu edenedes kastetakse sagedamini, väetada paar korda kuus õitsvatele taimedele mõeldud väetisega. Oma rikkalikku õitsemist alustab leitselill maikuus ning see kestab sügiseni. Seejärel lakkab õitsemine ning lehed hakkavad tasapisi kolletuma ja kuivama. Samaaegselt õitsemise lõppemisega vähendatakse ka kastmist ning enam ei väetata. Kui lehed on taimel kuivanud, lõigatakse pealsed maha. Risoome hoida kuivas mullas ja veidi jahedamas (+15°...+18º C).
* Kuldne linnupiim – Lõuna-Aafrikast pärinev kuldne linnupiim (Ornithogalum dubium) võlub nii
Linnupiim
Foto: Astrid Lepik
pikaaegse õisemisega (õieilu jagub kuni kaheks kuuks) kui ka säravoranžide õitega. Pärast õitsemist hakkavad tasapisi kolletuma ka taime tumerohelised lehed. Vähendatakse kastmist ning lõpetatakse väetamine. Kui lehed on kuivanud, lõigatakse nad ära, taimel algab puhkeperiood. Sel ajal taime mitte kasta-väetada ning poti sibulaga võib asetada pimedasse. Sügise saabudes võib sibulad uude mulda istutada. Pärast ümberistutamist hoida potti sibulatega veidi jahedamas kuni jaanuarini, misjärel asetatakse taas sooja ja võimalikult valgesse kohta. Tasapisi, nii kuidas taim kasvab, suurendada ka kastmist, kuid vältida liigniiskust.
* Tsitveri kollajuur - Troopilisest Lõuna- ja Kagu-Aasiast pärit tsitveri kollajuure (Curcuma
Tsitveri-kollajuur
Foto: Astrid Lepik
zedoaria) kõrglehed meenutavad veidi tulbiõit. Õitsemise lõppedes (umbes septembris) hakkavad taimel lehed närbuma. Siis tuleks vähendada kastmist. Taimel saabub puhkeaeg, mil ta talvitub mugulja risoomina. Sel ajal hoida risoomi kuivas ja pimedas, temperatuuril umbes +18 ºC. Kevadel alustab kollajuur taas kasvu. Võrsete kasvades suurendada vähehaaval kastmist. Ümberistutamist teha 2-3 aasta tagant, veebruaris-märtsis. Istutusmuld peaks olema kerge, toitaineterikas ja vett hästiläbilaskev. Väetada mõõdukalt pärast taime kasvu alustamist kuni õitsemiseni.
* Ratsuritäht – Kesk-Ameerikast pärineva taime suurtele värvikatele kellukatele on midagi raske vastu panna. Veidi jahedamas ruumis saab imelist õieilu nautida paar nädalat. Suve lõpus
ratsuritäht
Foto: Astrid Lepik
lõpetatakse väetamine ning vähendatakse kastmist, see soodustab lehtede kolletumist ja närbumist ning aitab taimel puhkeperioodiks valmistuda. Puhkeperiood kestab oktoobrist jaanuarini- veebruarini. Sel ajal hoida sibulat kuivana ja veidi jahedamas, umbes +12°...+15° C juures ning pimedas. Jaanuaris-veebruaris peaks taimele ilmuma õisikuvars, kui see on umbes sõrmepikkune, tuleb taim asetada taas valgesse sooja kohta ning alustada pisitasa kastmisega. Ümberistutamist võtta ette kohe pärast õitsemist, selleks sobib toitaineterikas liivasegune muld. Väetada suvisel aktiivsel kasvuperioodil 2-3 korda kuus.