Aedubadel on väga palju erinevaid sordivariatsioone Shutterstock
Paljud farmerid on aga võtnud endale eesmärgiks allesolevad sordid päästa. Seemnete kogumine annab võimaluse säästa raha, hoida elus põliste kultuurseemnete kogumise traditsiooni ja luua ise sorte, mis sobivad konkreetse paiga tingimustega ning vastavad kasvataja soovidele.

Olukorras, kus seemneturgu valitsevad enamasti ebastabiilsed hübriidsordid, on hakatud tähelepanu pöörama toiduohutusele. Ainult kommertsseemnetele toetudes võivad paljud sordid, mida ehk nii suurtes kogustes ei osteta turult üldse kaduda. Hajutatud seemnekasvatus loob võimaluse olla isemajandavam ning samuti toetavad seemnevahetusaktsioonid kogukonnaelu.

Põlissortide ehk rahvaselektsiooni hulka kuuluvad vabalt tolmlevad sordid, mille seemneid on põlvest-põlve kogutud ning selle aja jooksul kohaliku kliima-ja mullastikuga kohanenud. Põlistaimedelt on võimalik saada sordiehtsad seemned. Samuti ei tohiks põlissordid olla patendeeritud, kuna põlised kultuurtaimed on ikkagi mitmete generatsioonide koostöö tulemusel loodud. Kahjuks toimub jätkuvalt inimkonna ühisvara privatiseerimine suurseemnetootjate poolt.

Enamasti nimetatakse põlissortideks enne 1951. aastat aretatud sorte, kuna siis tulid hakkasid hübriidseemned alles müügile tulema. Samas paljud aednikud keskenduvad ainult sortidele, mis pärinevad ajast enne 1920. aastat. Eestis vist nii pikka järjepidevat seemnekogumise traditsiooni ei ole olnud.

NB! Põlisseemned peavad olema vabalt tolmlevad, kuid kõik vabalt-tolmlevad ei ole põlissordid.

Sellest, miks on oluline ise midagi ette võtta ja kuidas seda teha, loe põhjalikku ülevaadet Metsik aed blogist.