UURI JÄRELE: Mis on mürdipõõsas erilist?

Vanaemadeaegne armastatud toataim harilik mürt (Myrtus communis) on tänapäeva kodudes üsna haruldane. Vanasti kutsuti mürti sageli hoopis mirdiks.

Nagu paljud Vahemere maade taimed, on ka mürt seotud mütoloogiaga. Vana-Roomas oli see peenelehine põõsas pühendatud armastusjumalanna Veenusele. Legendi järgi oli ta merevahust sündides mürdiokstega ehitud ning tema templite ümber kasvasid mürdipõõsad.
Arvatavasti tänu seosele armastusjumalannaga hakati mürdioksi kasutama pruudiehetes. Eri maades tehti seda erinevalt: tütarlaps pidi kasvatama endale mürdipõõsa pruudipärja jaoks või siis pidi pruut ise oma pruudipärja oksast mürdipõõsa üles kasvatama. Istutama pidid küll pruutneitsid – pruudile toovat see õnnetust.
Arvati, et mürt annab jõudu, reipust ja vastupidavust, sellepärast võeti tema oksake kaasa pikale rännakule. Araabia legendi järgi tõi mürdioksa paradiisist kaasa Aadam.
Potis ilutaimena hakati mürti ilmselt kõigepealt kasvatama Prantsusmaal ja Inglismaal XVI sajandi lõpus.

Igihaljad lehed, roosakad õied

Mürdiliste sugukonnas, kuhu harilik mürt kuulub, on umbes 3000 liiki troopikas kasvavaid puid ja põõsaid, sh meile tuttav eukalüpt ja vürtsi andev nelgipuu. Mürdi perekond on looduses esindatud pea saja liigiga.
Harilik mürt kasvab looduslikult Vahemere maades, Kanaari saartel ja Põhja-Aafrikas. Kuid arvatakse, et tegelikult on ta pärit Aasia lääneosast, kust täpselt, seda ei teata praegugi.
Looduses kasvab harilik mürt 1–5 m, toas 50–80 cm kõrguseks põõsaks või puuks. Toatingimustes sirgub ta suhteliselt aeglaselt ning meetrikõrguseid puukesi näeb harva.
Ovaalsed teritunud tipuga nahkjad lehed on 2–4 cm pikkused, siledad ja läikivad. Lehed on igihaljad ja lõhnavad tänu eeterlikku õli sisaldavatele näärmetele. Suvel avanevad põõsal väikesed valged või roosakad lõhnavad õied. Pisikesed ümmargused viljad on küpsena sinkjasmustad.
Mürdist valmistati vanasti mitmesuguseid kosmeetilisi ja ravivahendeid. Mürdiõli on parfümeeriatööstuses hinnas tänapäevalgi.
Väga populaarseks muutus mürt Euroopas VIII sajandil. Teda ei kasvatatud ainult potitaimena, vaid kasutati ka õitsvaid lõikeoksi. Eriti hinnatud olid tollal põõsa sellised vormid, mille lehed ei olnud kahe-, vaid kolmekaupa vastakud.
Ka nüüdisajal on tuntud, kuid mitte eriti levinud mitmed huvitavad sordid, näiteks valgete viljadega ‘Albocarpa’, kääbusjas ‘Compacta’, väikeste tihedalt kasvavate lehtedega ‘Micropylla’ ja valgekirjude lehtedega ‘Variegata’.

Toataimena on tujukas

Eestis on mürti suhteliselt keeruline kasvatada, sest talvel on tema jaoks toas liiga soe. Seepärast korteris mürti pidada ei saa, küll õnnestub see aga talveaias, kütmata trepikojas või verandal.
Ka talvel vajab taim palju valgust. Sobiv temperatuur talvitumiseks on 5–10°. Liiga soojas hämaras ruumis muutub põõsas nõrgaks ja langeb kergesti kahjurite – eriti kilptäide – ohvriks. Suvel võib taime välja viia.

Selleks et mürt õitsema hakkaks, vajab ta väikest potti ja korralikku hooldust. Kui temaga vaeva näha, võib taim olla vägagi pikaealine.
Kastmise suhtes on ta kapriisne: liiga palju vett mõjub hukutavalt ja liiga vähe vett samuti. Kasutage vaid pehmet (mitte lubjarikast) vett ja kastke mõõdukalt. Mullaniiskus olgu alati võimalikult ühtlane. Sobiva kastmisrežiimi leidmiseks jälgige mulla pealmist kihti: kui see hakkab kuivama, on õige aeg veidi kasta. Mürti võib suvel pehme veega ka piserdada.
Noori taimi istutage ümber igal kevadel, vanemaid 2–3 aasta tagant. Sobivaim on segu lehe- ja kompostmullast, freesturbast ja liivast (2:2:1:1). Vanematele taimedele lisage veel üks osa mättamulda.
Istutuspott ei tohi olla liiga suur. Kasvuperioodil väetage paar korda kuus.

Pügamine teeb ilusaks

Et taim säilitaks oma tiheduse ja kuju, tuleb teda pügada. Oma peenikeste okste ja väikeste lehtede tõttu ongi ta hästi pügatav ning põõsale saab anda huvitavama kuju.
Kevadel lõigake ära inetud ja kuivanud oksad ning pügage põõsas soovitud vormi. Kuid pidage meeles, et pügatud mürdid õitsevad halvasti või ei õitse üldse. Taim alustab õitsemist 4.–5. eluaastal.
Mürti paljundada on lihtne. Lõigake suve teisel poolel varte tipust 8–10 cm pikkused poolpuitunud pistikud. Pange need pestud liiva sisse sooja kohta (18 ̶ 20°) juurduma. Juurdunud pistikud istutage ühekaupa pottidesse.
Paremini õitseva taime saate siis, kui võtate pistikud vanemalt, juba õitsevalt taimelt.
Kuigi mürt on toas kasvades tujukas, saavad bonsaisõbrad teda kujundades arendada hästi kõiki oma oskusi.