Foto: Shutterstock
Eesti vanasõna ütleb: “Perrä om paljogi tarku, ette ei ole üttegi” (Vastseliina või Setu). Ometi on kasulik teada, mida targad kliima mõjudest ja tulevikust arvavad.

Head ettekuulutajad õpivad oma prognoosides olema robustsed, aga tagasihoidlikud. Siiski on statistiliste mudelite põhjal ennustatud järgmise sajandi lõpuks aasta keskmise temperatuuri tõusu vahemikus 2–4 °C.

Kui see realiseerub, siis mida võib see kaasa tuua aiapidajale ja tema rohelistele hoolealustele? Alljärgnev kokkuvõte tugineb 2015. aastal läbi viidud projekti BioClim Eesti Maaülikooli põllumajanduse töörühma kliimamuutuste mõjuanalüüsile.

Kliimasoojenemine ei tähenda siinsetel laius­kraadidel ainult ilusaid suveilmu – temperatuuride tõus leiab aset eelkõige talve arvelt ning klimatoloogide väitel hakkab meie ilmastik sarnanema mitte Prantsuse Riviera, vaid pigem Põhja-Šotimaa saarte omaga. Majaomanikele ning katmikaednikele toob soe talv meeldivalt väikesed küttearved. Seevastu osa taimede ja pisiolendite talvitumine võib nurjuda, sest nad ei saa kätte füsioloogilise puhkeperioodi väljakujunemist esile kutsuvaid signaale.