Uusi sõpru lillelauale

Lugeja kirjutab: soovitage mõni uus ja huvitav toalill, mida oleks samas ka lihtne kasvatada. Leidsime lillepoodidest kaks toredat taime.

Roosa kluusia (Clusia rosea)

See ilusa võra ja suurte nahkjate lehtedega taim sarnaneb kummipuuga. Roosa kluusia on elujõuline ja vastupidav ning võib elada vägagi kaua. Kasvab ta suhteliselt aeglaselt. Roosa kluusia sobib nii koju kui ka ametiruumidesse.

Ovaalsed nahkjad lehed on 8–20 cm pikkused. Troopilistes maades, kus roosa kluusia kasvab looduses, on tema suuri lehti kasutatud märkmete tegemiseks, seetõttu kutsutakse teda rahvapäraselt ka autogrammipuuks. Tänapäeval armastavad inimesed latakatele lehtedele oma nimesid kriipida või lehti muud moodi sodida.

Roosal kluusial on suured, 7,5cm läbimõõduga lihakate kroonlehtedega valged õied, mis vananedes muutuvad roosaks. Vili on huvitava kujuga ümmargune roheline kupar läbimõõduga 7–15 cm. Kahjuks pole andmeid, et toas kasvades oleks roosa kluusia õitsema hakanud.

Roosa kluusia võib olla toas ka poolvarjulises kohas. Kui ruumis on sooja alla 16°, siis see taimele ei meeldi. Halba teeb ka külm tõmbetuul. Talvel kastke teda vähe, kevadel ja suvel vajab lopsakas taim aga vett palju. Kahe kastmiskorra vahel laske mullapinnal siiski kuivada. Kasvuperioodil väetage 1–2 korda kuus rohelistele toataimedele mõeldud väetisega. Taime saab paljundada varrepistikutega.

Roosa kluusia on pärit troopilisest Kesk-Ameerikast. Looduses kasvab ta 6–15 m kõrguseks, tal on ilus kompaktne võra ja igihaljas lehestik. Kuna ta on väga elujõuline ja põuakindel, kasutatakse teda troopilistes maades palju tänavahaljastuses.

Peperoomia (Peperomia) ‘Happy Bean’

Esmapilgul ei tuleks selle pealegi, et too armas kompaktne pontsakas “põõsake” kuulub peperoomiate liigirikkasse perekonda, mille esindajad on meie kodudes ja kontorites laialt levinud. Kui see uus põneva kujuga hübriid möödunud kümnendil Euroopas turule tuli, sai ta kohe müügihitiks.

Lõbus nimi, eesti keeles “rõõmus uba”, anti talle lihavate torujate lehtede tõttu, mis meenutavad mahlakaid aedoakaunu. Jäigad lehed moodustavad kauneid kodarikke. Kui puhmikule ülalt alla vaadata, siis näib, justkui oleks see kaetud suurte roheliste tähtedega.

Lihakate lehtede tõttu võiks seda toredat sorti pidada ka sukulenttaimeks. Paksud lehed saavad endasse varuda rohkelt niiskust ja seetõttu sobib taim hästi ka kuiva õhuga ruumi. Kuni lehed on katsudes pringid, ei kannata ta kuivuse käes.

Hästi sobib peperoomia põhjapoolsele aknalauale, kus valgusnõudlikumad toataimed võivad hakata pirtsutama. Kõige pimedamatel talvekuudel võiks talle otsida mõne valgema koha. Suvel armastab ta aga kindlasti poolvarju.

Peperoomiale sobib tavaline toasoojus (18–20°), jahedas (alla 16°) ärge teda pikalt hoidke. Väike pinnalähedane juurestik on tundlik liigniiskuse suhtes. Seetõttu kasvatage peperoomiaid liivaseguses vett hästi läbi laskvas mullas ja valige võimalikult väike pott. Kui peperoomia läheb pimedal talvel vormist välja, on teda lihtne ladvapistikust paljundada.