Kurk. Pixabay
Algajal kurgikasvatajal tekib sageli probleeme, mida on tegelikult lihtne ära hoida või kõrvaldada töö käigus.

Lühiviljalist kurki on lihtne ise kasvatada, aga nagu iga asjaga, on siingi omad nõksud, mida kasulik teada. Kogusime kokku aiandusspetsialistide (Väino Pallum, Reijo Simson, Külli Hiiesaar jt) soovitusi ja tähelepanekuid, et probleemide ilmnemisel oleks koht, kust kiirelt abi leida.

Vajab palju sooja

- Kurk on Eestis kasvatatavatest köögiviljadest üks soojanõudlikumaid. Kurgitaime maapealse osa kasvuks on sobivaim 25–27° sooja. Õitsemiseks ja viljastumiseks on optimaalne temperatuur 18–21°.

- Taime kasv lakkab, kui õhutemperatuur on alla 15°. Kui pikemat aega on sooja vaid 8–10°, siis taimed haigestuvad, temperatuuril 3–4° aga hukkuvad mõne päeva jooksul.

- Kui mullas on soojust alla 8–9°, halvab see juurestiku toimimist. Juured ei suuda enam taime vajalikul määral veega varustada, kuigi mullas võib niiskust olla piisavalt. Taimed närbuvad ning kui ebasoodne olukord püsib, siis lõpuks hävivad. On tehtud kindlaks, et mulla temperatuur mõjutab kurgitaime toitainete omastamist rohkem kui õhu soojus.

Kurk on niiskuselembene

- Enne õitsemist ei tohi muld olla liiga niiske, sest muidu areneb juurestik puudulikult. Ka õitsemise ajal võib muld olla kuivem.

- Kurgi veetarve suureneb märgatavalt, kui algab hoogne viljade moodustumine ja kasv. Kui niiskust on vähe, siis osa viljaalgmeid närbub ja saaki saab vähem.

- Kuuma ja kuiva ilmaga kastke kurke 7–10 päeva tagant, aga siis põhjalikult – 10–12 liitrit vett ruutmeetrile.

- Arvatakse, et niiskuse vähesuse korral võivad halveneda isegi kurgi hapendamisomadused.

- Veepuudus mullas on taimedele ohtlik, sest siis hävivad juurekarvad. Uute kasvamine võtab aega ja seni taim kiratseb.

- Kasvuhoones ei tohi kurgitaimed pärast kastmist ööseks märjaks jääda.

- Kurgi juured, isegi lehed on väga tundlikud külma ja lubjarikka vee suhtes. Külm vesi kahjustab juuri, eriti siis, kui kastate väga palava ilmaga. Lubjasade rikub lehti. Laske veevärgist või kaevust võetud kastmisveel alati eelnevalt anumas soojeneda. Kurke ei tohi kasta siis, kui õhutemperatuur on alla 15°.

- Rohkem emasõisi moodustub tavaliselt külgharudele. Et need tekiksid, näpistage pärast 5.–6. pärislehte ladvasüdamik ära.

Millisest toitainest on puudus?

- Kurgitaime väljanägemine räägib ise, millest tal puudu on. Kui lehed on kahvatud, kasvud nõrgad ja peenikesed ning viljad pirnikujulised, kannatab taim lämmastikunappuse all.

- Kui mullas on lämmastikku aga liiga palju, on taimel lopsakas tumeroheline lehestik, ta ei kiirusta õitsemisega, emasõisi moodustub vähe. Lämmastikuga üle väetades lähevad kurgid hapendamisel pehmeks. Liigse lämmastiku mõju saab leevendada kaalium- ja fosforväetisega, et saavutada toiteelementide tasakaalu. Taimedele võib anda ka lehtpuutuhka, mis sisaldab rohkesti kaaliumi ning veel üle kahekümne toiteelemendi.

- Kui taim on igati normaalse väljanägemisega, kuid viljad ei taha ilmuda, jääb vajaka fosforist. Seda saab anda kastmisveega.

- Viljumist võib takistada ka kaaliumi, boori ja mangaani puudulik omastamine. Kaaliumi on raske mullast kätte saada siis, kui ilm on väga palav ja õhuniiskus vähene. Kaasa aitab tihenenud pinnas ja lämmastikurohke väetislahuse sage kasutamine. Mikrotoitainete boori ja mangaani omastamine häirub siis, kui mullas on liiga palju lämmastikku ja kaltsiumi ning kui on liiga palav ja muld kuiv.

Miks kurk on mõru

- Mõnikord juhtub, et kuigi külvasite kvaliteetse seemne, on kurgid kibedad. Põhjuseks on glükosiidid, mis kogunevad viljadesse ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Halvasti mõjub kõik see, mis kuidagi pidurdab viljade kasvu: kuivus, vähene valgus, toitainete nappus mullas, pikemat aega valitsev madal temperatuur, mulla liigniiskus, järsud temperatuurikõikumised.

Eriti mõruks muutuvad kurgid siis, kui temperatuur on kõrge, aga niiskust napib ja taimed jäävad pikemaks ajaks kuiva kätte. Nõnda võib ühelt taimelt eri ajal noppida nii väga maitsvaid kui ka söögiks täiesti kõlbmatuid kurke. Eelnevast ei maksa siiski kohkuda, sest lühiajalised ebasobivad tingimused maitset ei riku.

- Sorte valides eelistage uuemaid partenokarpseid ehk iseviljuvaid hübriidsorte, sest nende viljad ei muutu kibedaks ka tugeva põuaga.

Tarbige noorelt

- Hapendamiseks sobiva vilja läbimõõt on 3–4 cm ja pikkus 9–12 cm. Kui lasete viljadel suuremaks kasvada, siis kest pakseneb ja te ei saa enam nii head hapukurki. Kurgid on soovitatav panna hapnema kohe korjamispäeval.

- Tavaliselt tuleb kurke korjata kaks korda nädalas, saagi tippajal ka kolm korda. Noppige vilju pidevalt, siis taimed õitsevad ja kasvatavad saaki hoogsalt kogu suve ega vanane enneaegselt.

- Näpistage vili varre küljest lahti, ärge rebige. Iga kord eemaldage ka moondunud, vigased, haiged ja varem kahe silma vahele jäänud ülevalminud viljad.