Maaülikooli professor Kadri Karbi sõnul oleks ideaalne, kui viinapuul sügisel esmalt värvuks lehed ja need siis veidi hiljem ise maha langeks.

Just selliselt käitusid Rõhu aia viinapuud sellel sügisel. Sügisene öökülm suutis näpistada näiteks sorti `Severnõi Rannii` ja neid viinapuid, mis olid jahedatele tuultele avatud kohas istanduse servas. Nendel, viinapuudel, mis saavad külmast näpistatud muutuvad lehed pruuniks ja lähevad krimpsu, märgib Kadri Karp. Kuid külmast näpistatud oksad ei pruugi korralikult puituda ja korgistuda.

Heal sügisel, nagu oli sel aastal, langevad lehed ise maha ja oksad jõuavad kenasti puituda ja alumised osad korgistuda. Kõik see on aga eelduseks heale talvitumisele.

Kuidas tagasilõikust teha, sõltub kasvatatavast viinamarjasordist.
* Sortidel `Zilga´, `Hasanski Sladki` jt, mida kasvatatakse pigem lauaviinamarjana, lõigatakse viljakandnud võrsed tagasi 3 pungale, ära lõigatakse järgneva punga alt. Nendest pungadest kasvavad tuleval aastal võrsed, mis kannavad vilju.
* Sordil `Rondo`, mida kasvatatakse eelkõige veiniviinamarjana, on oluline, et kogu saak valmiks ühtlaselt ja ühekorraga. Viinapuu kujundatakse kahe haruga ja kummalegi jäetakse alles 2 tugevamat viljavõrset, kummalegi 3 punga, lõigatakse ära järgneva punga alt.

Kui tagasilõikus on tehtud, siis valmistatakse viinapuud ette talvisteks külmadeks, painutades neid veidi maha ja kattes neid geotekstiili või talvelooriga. Koduaedades soovitab Kadri Karp katta avamaal kasvatatavaid viinapuid pigem kuuseokstega. Viimaste raskus aitab viinapuuokstel maha painduda, kogub hästi lund ja hoiab eemal tülikad närilised. Neile on aga õrnad viinapuu oksad ja pungad talvel tõeline maiuspala.