VÄINO ESKLA Foto: Ingmar Muusikus
Viljapuude tavapärane lõikusaeg on ikka olnud varakevad.

Enne pungade puhkemist liiguvad mahlad veel vähe. Lehtedeta puud-põõsad paistavad hästi läbi ja nii on võimalik mittevajalikke oksi kergemini leida. Samas paistavad kuivanud oksad paremini välja just lehtinud puust.

Lisaks kevadisele lõikusele on viljapuid üha rohkem hakatud täiendavalt lõikama ka suvel. Kui kevadtalvine lõikus ergutab oksakasvu, siis suvine (eriti just kevadsuvine) kahandab puu jõu- ja toitainevarusid ning piirab sellega edasist võrsete teket ja kasvu. Just kevadist (kevadtalvist) ja suvist lõikust üheskoos kasutades saab puude viljakandvust ühtlustada.

Enne lõikama asumist tehke puule (eriti vanale ja kujundamata puule) mitu tiiru peale ning veenduge, et tüvi ja võraoksad on ikka terved. Kui puud vaevab tugevasti tüvevähk, siis pidage plaani, kas puud saab okste tohterdamisega hinges hoida või on paratamatu ta kohe maha võtta. Mida paremas kasvujõus on puu, seda rohkem võitleb ta ka haigusetekitajate vastu. Kogemused näitavad, et puude stress on märksa suurem liigniiskel, happelisel ja ühekülgselt lämmastikuga väetatud või hoopiski lahjal mullal.

Noore puu kujundamist alustage juba istutusjärgsel aastal ja edaspidi tehke hoolduslõikust pidevalt, nii on puu vanemas eas hoolt vähem. Istutusaastal ärge oksi lõigake, sest taim vajab alguses energiat juurdumiseks. Eriti kehtib see väikese juurekavaga istikute puhul.

Viljapuude lõikamisel on oluline mitte jätta tüükaid. Need kuivavad ja võib tekkida mädanik, sest puu ei suuda selliseid haavu kinni kasvatada.

Õige lõikekoht ja -haav.
Foto: Väino Eskla, aiandusagronoom

Et iga lõikamine on taimele häiriv, võiks pausi puude-põõsaste lõikamisse teha pungade puhkemisest kuni ajani, mil lehed on täis kasvanud. Laseme taimedel sel ajal oma jõuvarusid kasutada lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks. Kui aga on hädasti vaja taime kasvu pidurdada, võiks lõikus kõne alla tulla. Talveõrnu taimi ei soovita kääridega-saega puutuda hilissügisest kuni varakevadeni.

Kevadine mahlavool piirab lõikamisaega

Mitmel taimeliigil algab mahlajooks õige varakult. Puuvilja- ja marjataimedest on üks selliseid kindlasti viinapuu, kes kevadise lõikuse korral võib lausa tühjaks joosta ning hävida. Viinapuid lõigatakse suvel ja sügisel.

Kuigi ka ploomi- ja kirsipuude mahlavool algab varem, võib neid valikuliselt lõigata kevadtalvelgi. Erandiks on pakaselised ja väga ebaühtlased talved, mille järel esineb oksakahjustusi. Sel juhul jäägu luuviljaliste esmalõikus alles suveks.

Kui võra on tihe, lõika selline püstine oks täielikult ära; kui hõre, siis keskel asuva punga pealt lühemaks.
Foto:

Väino Eskla

Lõikekoha valiku määrab allesjääva oksa jämedus

Mida jämedam oks lõikekoha kõrvalt edasisuunduvaks jätta, seda vähem tekib vesivõsusid lõikekoha ümbrusse ja ka haav paraneb kergemini. Soovitatavalt võiks allesjääva oksa ümbermõõt olla vähemalt pool äralõigatava oksa läbimõõdust. Lahenduseks on ka see, kui samast piirkonnast väljub mitu peenemat oksa.

Vähe saaki, vähem lõikust!

Viljapuude kevadisel lõikamisel on mõistlik arvestada eelmise aasta saagikannet. Mida rikkalikum oli mullune saak, seda vähem on seda üldjuhul loota tänavu ning vähem tuleks nüüd ka lõigata. Põhjus peitub esiteks selles, et ohtra lõikamisega vähendame loodetavat saaki veelgi. Teiseks kasutab puu väheste õiepungade korral oma jõuvarud rohkete võrsete moodustamiseks. Kui õiepungarikkal kevadel oksamassi ohtralt vähendada, kasutab puu juurtest tulevad toitained ikka eelkõige õite ja viljade moodustamiseks.

Lõikamisviis sõltub sordi kasvukujust

Puude lõikamisel peame arvestama ka sortide eripäraga: mõnel on võra loomult tihedam, mõnel hõredam, osal püstisem, osal laiuvam. Vastavalt sellele tuleb oksi kas lõikamise või painutamisega suunata. Eelkõige on see oluline noorte puude kujundamisel. Võimaluse korral soovitan ebasobivas suunas väljuv jõuline oks või oksad kas paelaga sidudes või tikkude-pulkadega toestades õigemasse asendisse sättida.

Selline võra sisse suunduv oks on mõistlik ära lõigata.
Foto: Väino Eskla, aiandusagronoom

Marjapõõsaid on soovitatav lõigata juba marjakorjamise järgsest ajast kuni suure lume ja külmade tulekuni. Kui paksu lumega talvel saavad oksad vigastada, vajavad põõsad kevadel kindlasti ülevaatamist ja murdunud okste lõikamist kuni maapinnani või harunemiskohani. Samuti vajavad lamandunud elujõulised oksad toestamist. Sügisene lõikus on eriti oluline musta sõstra puhul, sest tema kasv algab kevadel varakult.

Perepuude lõikus vajab tähelepanu

Mitmesordiliste ehk perepuude lõikamine on aeganõudvam seetõttu, et iga sordi oksi tuleb omaette kujundada. Hooldamisel peab jälgima, et mõnda sorti kogemata välja ei lõika. Seepärast on soovitatav iga sordi alguskoht märgistada.

Vahepealsed külmad ja lumerohked talved tõstsid taas päevakorrale ploomi-, pirni- ja maguskirsipuude kasvatamise põõsaspuudena. Selliste puude võraoksad harunevad juba kuni paarikümne sentimeetri kõrguselt. Paksu lume sisse jäävad põhioksad on pakase eest kaitstud. Kui lumepealne osa ka ära külmub, saab põõsaspuud hoopis kergemini taastada kui tüvipuud. Hästi sobivad põõsaspuude kasvatamiseks nõrgakasvulistele pookealustele poogitud taimed – neid on lihtsam ka edaspidi väiksemana hoida ning kujundada.