villtäi ---
Ühel päeval avastasin väga ebameeldiva asja: minu ääris-draakonipuu oli täis valgeid vatitaolisi tompe. Kas tõesti villtäid – ühed kõige hullemad toataimekahjurid, kellest on äärmiselt raske vabaneda. Kust nad ometi tulid?

Villtäi on kahjurite hulgas üks kõige salakavalamaid. Talle meeldib redutada raskesti ligipääsetavates kohtades: lehekaenaldes, koorepragudes, sibulasoomuste vahel. Ta imeb taime mahla, pidurdades kasvu. Kui villtäisid on massiliselt, võib taim koguni hukkuda.

Enamasti on selleks ajaks, kui inimene neid märkab, taim juba tõsiselt täisid täis ning küllalt õnnetu välimusega.

Kust nad tulid? Üks võimalus, et lõikelillede ja lõunamaiste puuviljadega. Toataimede lähedal olevat vaasi või mandariinivaagnat ei oska ju keegi kahtlustada. Pealegi on selleks ajaks, kui toataimedele levinud kahjurid tõsiselt paha tegema hakkavad, lõikelilled juba ammu minema visatud ning puuviljad söödud.

Kui tõite draakonipuu koju alles hiljuti, võisid kahjurid sellel olla juba ostes.

Actara kõige tõhusam

Kui taim on väike ning täisid vähe, aitab nende vastu järjekindlus ja piiritus. Vaadake igal nädalal kogu taim hoolega üle ning võõbake kõik valged tupsud, kahtlased koorepraod ja lehekaenlad piiritusse kastetud pintsliga üle. Tõrje on olnud edukas, kui te umbes kuu aja jooksul enam ühtki villtäid ei märka.

Kui draakonipuu on suur, taimi palju või täisid juba rohkesti, tuleb abi otsida taimekaitsevahenditelt. Kuna villtäi armastab end ära peita, siis ei pruugi kontaktsest mürgist kasu olla. See lihtsalt ei pääse igasse prakku. Samuti hoiab mürki täist eemal tema keha kattev vahaniidikeste kiht.

Kõige tulemusrikkamad on süsteemsed preparaadid, näiteks Actara, mis on meie poodides müügil. Selle lahusega võib taimi nii pritsida kui kasta, misjärel mürk imendub taime ning kahjur saab mahla imedes surmava doosi.

Võimalusel ärge töödelge taimi mürgiga eluruumis. Pidage kinni pakendil olevatest ettekirjutustest!

Vahel aitab vaid tõsisem lõikus

Kui draakonipuu on juba väga täitanud, tuleb appi võtta saag, aiakäärid või nuga. Lõigake villtäidega oksad lihtsalt ära, nõnda vabanete kõige hullematest kahjurikolletest.

Peale draakonipuu on lõikamise jaoks eriti sobivad ka tõlvpuu ja tääk-liilia, sest tüvest saab alles jätta sileda tüüka. Lõikekoha võib igaks juhuks piiritusega üle pintseldada.

Parim aeg selliseks lõikuseks on kevad, kuid häda korral tuleb see talvelgi ette võtta. Pole mingit mõtet lasta täidel kevadeni paljuneda ning teistele taimedele levida.

Sobiv lõikekõrgus valige ise. Soovituseks võib öelda, et mida madalamalt lõikate, seda tugevamad on noored tärkavad võrsed. Püüdke siiski arvestada, et taim jääks poti suurusega proportsiooni.

Mitmeharulisel taimel lõigake maha mitte ainult kõige tugevamalt täitanud, vaid kõik harud. Tillukesed täilapsed võivad redutada ka teistel harudel ning sealt taas kogu taimele levida.

Taimed eelistavad kasvatada kõige kõrgemat võrset. Kui maha saagida vaid kõige täitanum haru, võib tüügas uusi võsusid andmata sootuks kuivada, teiste harude varjus tärkavad noored võrsed kipuvad aga nõrgaks jääma.

Lõikepinna võite pärast kuivamist katta pookevaha või haavapalsamiga. Pärast lõikamist hoidke draakonipuud küllalt kuivana, sest tal puuduvad lehed, mille kaudu vesi aurub. Kui tüvikul hakkavad tärkama uued võrsed, suurendage tasahilju kastmist.

Ka teised on ohus

Villtäile sobivad igasugused taimed, kuna ta on polüfaagne kahjur (võib toituda kõigil taimeliikidel). Kui lillepotid paiknevad tihedalt, võivad villtäid ise taimelt taimele ronida. Aga nad võivad edasi kanduda ka õhuvoolu ning isegi inimkätega.

Igaks juhuks vaadake üle kõik kodus olevad taimed. Eriti hoolikalt kontrollige lehekaenlaid, oksaharusid ja koorepagusid, mis on villtäi armastatuimad redupaigad.