.
Mai keskel, kui silm puhkab võililledest kirendavatel erkrohelistel heinamaadel, korraldas Eassalu-Neitsi külaselts Kihlepas Neitsiraba külastuskeskuses võilillefestivali, mille eestvedajaks oli taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa.

Päeva jooksul räägiti võilillest väga palju, õpetati sellest sööke ja jooke tegema, kuid kõikidel kohaletulnutel oli suurepärane võimalus veeta tore kevadine nädalalõpp hea toidu ja mõnusa meelelahutusega.

Miks aga üldse pühendada võilillele nii palju tähelepanu, sest on ta ju teadupärast üks vihatuim umbrohi?

Pole vist ühtki teist taime, millest inimesed nii kirglikult vabaneda on püüdnud. Võilille tõrjumiseks on leiutatud kemikaale, talle on püütud läheneda individuaalselt, seda taim taime haaval välja juurides.

Ometi on võililled igal kevadel platsis ja naeratavad laialt päikesele vastu. Mida siis võilillelt õppida? Eelkõige elujõudu ja ellujäämisoskust.
Seminaril kõneldi, et ainuüksi Eestis leidub umbes 130 liiki võililli. Erinevused liikide vahel pole kuigi suured.

Mõnel liigil on lehed suuremad, mõnel väiksemad, need võivad olla eri moel harunenud, kuid enamasti on neil kõigil kollane nutt, mis ära õitsedes asendub valge seemnetutiga.

Jõud, millega võilill paljuneda suudab, on tõesti imekspandav. Iga võililleõisik suudab aasta jooksul anda 3000–8000 seemet, mis omapäraste langevarjudega varustatult võivad kanduda kuni 12 kilomeetri kaugusele.

Võilille seeme jääb elujõuliseks kuni kümneks aastaks, et siis soodsate olude saabudes arenema hakata.
Peale seemnete suudab võilill paljuneda ka juurestiku abil.

Üks isend võib elada kuni kümme aastat ning tema juur muutub iga aastaga suuremaks ja jämedamaks.

Võilill suudab tugevamaks muutudes tõrjuda välja teised liigid enda kõrvalt, oskab varjus kasvades oma lehed püstiseks ajada, et valgust paremini kasutada. Päikese käes aga liigutab ta oma õisikut koos päikesega, et alati päikese poole olla. Kui aga päike kaob, sulgeb võilill oma nutid, kaitstes sel viisil õisikut.

Võilill tundub meile küll tavapärane ja tüütu umbrohi, kuid kõrgesti arenenud industriaalriikides, kus põllumaa on suures hinnas, on võilillest siiski jagu saadud. Seetõttu on meie võilillevälud lääneeurooplastele suur vaatamisväärsus. Inglismaal on mindud juba seda teed, et algatatakse projekte võilille taastamiseks niidukultuuris. Peale selle on Euroopas aretatud ka kultuurvõilill, mille seemneid saab osta aianduspoest. Prantsusmaal viljeldakse kultuurvõilille kasvandustes, sest võilill on väga maitsev salatitaim.

Mida kõike võilillest teha saab, näitas võilillefestivalil Tamme ürditalu perenaine Heli Viedehof. Tema soovitab kasutada varakevadisi võilillelehti, ja selleks, et nende hõrk maitse kauem säiliks, katta võililled enne rohu tärkamist näiteks mõne suure kummulikeeratud lillepoti või kastiga.

Pimedas kasvades jäävad võilillelehed heledaks, hästi pehmeks ega muutu liiga mõruks.

Võilillesalat

- paar peotäit võilillelehti

- maitseks ja kaunistuseks nurmenukuõisi koos tupplehtedega

Salatikastmeks:

- sinepiseemnetega õunaäädikat

- tüümiani ja tšilli peal seisnud rapsiõli

- kimbuke rohemünti

- 1 küüslauguküüs

- suhkrut (võilillesiirupit), soola

Hakkige võilillelehed peeneks, segage hulka nurmenukuõied. Kastme valmistamiseks peenestage küüslauk ning rohemünt, valage sellele maitse järgi õunaäädikat ning õli, maitsestage, segage hoolega ning valage salatile.

Võilillekohv

Võilillekohv annab inimesele sama väge, millega võilill surub end läbi asfaldi.

- 9 osa võilillejuuri

- 1 osa tammetõrusid

või

- 1 osa võilillejuuri

- 1 osa sigurijuuri

Röstige võilillejuuri 220 kraadi juures 1–2 cm paksuse kihina. Vajadusel segage, kuni tundub, et need hakkavad kõrbema. Juure keskel asuv kanal peaks jääma kakaopruuniks, see ei tohi muutuda mustaks nagu välimine osa.
Jahtunud juured murdke väiksemateks tükkideks ning jahvatage vanaaegse kohviveskiga. Sobib ka elektriline veski, ent kui juured on jäänud pisut nätskeks, võib kohviveski mootor läbi põleda.

Jahvatatud segu peab olema kakaopruuni värvi.

Röstige tammetõrud, jahvatage, segage võilillejuurikate puru hulka. Keetke kohv.
Võilillekohvi võiks jahvatada korraga väikestes kogustes.

Säilitamiseks tuleb see pakkida õhukindlalt ning hoida niisuguses kohas, kus pole suuri temperatuurikõikumisi. Võilillejuurikad imavad intensiiivselt õhuniiskust.

Marineeritud võilillenutid

- noori ümaraid võilillepungi, millel kollased õielehed veel ei paista

Vürtsikas marinaad:

- 1 punane tšillikaun

- 2 küüslauguküünt

- peotäis tilli

- 2 sl soola

- 2 sl suhkrut

- 1 dl oliiviõli

- 3 tl 30% äädikat

Keetke marinaad, lisage võilillenutid. Kuumutage 60–70 kraadi juures 5–10 minutit, seejuures jälgige, et võilillenutid ei muutuks pehmeks. Pange hoidis purki, kaanetage.

Võilillevein

10 liitriks veiniks:

- 4 kg võilillenutte

- 60 g sidrunhapet

- 3,7 kg suhkrut

Korjake võilillenutid, valage keeva veega üle. Laske seista 24–36 tundi olenevalt ruumi temperatuurist – soojas kohas vähem, jahedamas kauem. Kurnake. Lisage 3 kg vees lahustatud suhkrut ja sidrunhape. Pange kolmeks-neljaks kuuks käärima, selitage. Käärimise lõpus lisage 700 g suhkrut. Villige pudelitesse ja pange pudelitele tihedad korgid peale. Maitse paraneb laagerdumisel.