Dobermann on aretatud kaitsjaks ja kurjategijate püüdjaks, teisalt on ta perekoer, kes valvab truult lapsi

Imposantse välimusega dobermann kuulub nende koeratõugude hulka, keda suurem osa inimesi eelistab imetleda ohutust kaugusest ning vähesed söandavad endale sõbraks ja pereliikmeks võtta.

Lugu ilmus esmakordselt 2019. aastal. Suur, läikivmust või -pruun, lihaseline, tihti kupeeritud teravatipuliste kikkis kõrvadega ja säravvalgete hammaste reaga, mis ei jäta kahtlustki, milleks need võimelised on. Dobermann ongi väga paljuks võimeline, sest see tõug on aretatud teenistuskoeraks – valvuriks, kaitsjaks, jälitajaks ja kurjategijate püüdjaks. Ta pole vaba ka jahiinstinktist. Eelmise sajandi alguses oli dobermann ametlikult tunnustatud politseikoer. Sellest ajast ümbritseb selle tõu esindajaid ka ohtlikkuse oreool. Ja ohtlikud nad vajaduse korral ongi. Teisalt on dobermanne kasutatud ka pimedate ja kurtide juhtkoertena ning teatakse kui üdini lojaalseid perekoeri, kes valvavad truult lapsi.

“Ta on täielik kaisu- ja musikoer!” õhkab Mariliis Siff. Dobermann ihkab üle kõige oma inimese lähedust ja on valmis teda ka vannituppa eskortima. Eeskujulikult kasvatatud dobermanni saab rahuliku südamega kaasa võtta kontorisse ja restoranigi (muidugi siis, kui see on lubatud), sest ta teab oma kohta ja on oma inimese läheduses viibimise nimel nõus kõigeks.