Kristel Kirss SVEN ARBET
Olenemata ilmast ja aastaajast kiirustan igal õhtul pärast tööd oma hoovi terrassile. Katust asendab just sügisel meeletult õitsev metsik elulõng. Huvitav – see on ainus taim, mida unustasin sel põuasel suvel kasta. Ronitaim, mis suvel õisi ei näita, lokkas niigi ja pürgis aiamaja katusele.

Kevadest alates oleme selle all toitnud mitut siiliperet. Neid on olnud nii rahustav jälgida. Kuni siilid söövad, on hea tagasi mõelda päevale ja sellele, kas suutsin midagi head korda saata või õppida.

Loe ka lugejakirju!