Kaarel Eenpalu oli mees, kes pühendas terve oma elu Eesti riigile, aga ka sellele talule, mille ta rajas ja mida majandas. Riigimehena on ta tuntud mitme rahvusliku aktsiooni poolest. Eenpalu oli isamaalisuse “istutaja”, kes kinnistas Eesti lipu statuudi, ärgitas inimesi taluõuesid kauniks tegema, üldse kodusid korrastama, aga ka nimesid eestistama ja rahvuslikke sümboleid kasutama.

Ta propageeris karskusliikumist, asutas haridusseltse ja korraldas esimeste rahvaraamatukogude avamise. Peale selle aitas Eenpalu organiseerida maailma kirjandusklassika eesti keelde tõlkimist. Linda-Maria Eenpalu propageeris avalikel üritustel rahvariiete kandmist.

Kaarel Eenpalu arvas, et korraliku talu õuel ei sibli kanad ega tuhni maja ees sead, nemad on elumaja taga, aga eesõues on lilleklumbid ja kõik muu, mis silmale ilus. Selleks et talude ümbrus oleks tuulte ja võõraste pilkude eest kaitstud, ärgitas ta talupidajaid oma majapidamisi kuusehekkidega kaitsma.