SVEN ARBET
Lavastuskunstnik Laura Pählapuu töötuppa sisse astudes tahaks nii väga laps olla, sest siin avanev pilt lausa kutsub mängima. Rootsipunane nukumaja on nagu päris – mööbli ja majatarvetega, alates pottidest-pannidest ning lõpetades hakklihamasinaga.
Töötoas asuvatel väikestel laudadel on pooleli piparkookide küpsetamine, õmblustöö ja kohvijoomine. Kõik on ehe, kuid miniatuurne ehk nukule sobivas mõõdus. Laura Pählapuu kolmeaastasel pojal Hugol on õnn selles imelises mängumaailmas viibida iga päev. Õigupoolest temale ema esimese nukumaja ehitaski. Mõte sai alguse Noarootsist, kui pere sinna rehielamust suvekodu soetas. Inspiratsiooni on kunstnik Laura Pählapuule pakkunud ka Ilon Wiklandi joonistused ja Astrid Lindgreni looming. Puutöö polnud ­Laurale ­võõras – lavakunstnikuna on aeg-ajalt ikka tarvidus makette meisterdada. Kõik on tehtud naturaalsest materjalist. Maja ehitamiseks kasutab Laura paksemat vineeri, sellest tegi ta ka tuulekoja. Imeväikesed katuselaastud aga saagis välja õhukesest spoonist. Puitlaastudest katuse panek ei olnud just lihtne töö, sellega oli hulk nikerdamist. Põnev on seegi, et maja pööninguakendel ja tahvelustel on hinged ning neid saab avada ja sulgeda. Väljast on sellist maja ilus vaadata, aga lapsi huvitab ka, mis seal sees on.