Hea uudis on see, et tegemist on täiesti korraliku ning aastaid (kui mitte aastakümneid) kuivas seisnud puitmaterjaliga. Küll aga on enamik materjalist kuuemeetrised lauad ja prussid, mistõttu tahes-tahtmata on probleemiks nende ladustamine – ükskõik, kuhu ümber lapata, selgub mõne aja pärast, et see koht on vaja neist taas vabastada.

Õnneks on teise korruse kohal veel üks vahekorrus ja ette jäänud materjali saab esialgu sinna ladustada. Elektroonika-vidinad, mida saime kokku mitme suure kilekoti jagu, tuli täismahus prügimäele viia, kuna need olid vanad ja kasutuskõlbmatud.

Suure koristamise käigus ilmus välja detail, mida polnud varem praktilise pilguga vaadanud. Õigupoolest oli see kogu aeg olemas, kuid polnud mahti sellist tähelepanu pöörata, kuna muud vaatamist oli väga palju.

Jutt käib pööningul asuvast vanadest punastest tellistest laotud korstnast, mis on lisaks vajalikkusele ka väga ajastutruu sisekujunduselement. Esmavaatlusel tundub, et korsten on hästi säilinud ning eraldi remonttöödega pole vaja selle kallale asuda.

Loomulikult laseme korstna üle vaadata ka pottsepal, et saaksime olla kindlad tuleohutusnõuetele vastavuses. Üldiselt on plaanis korsten lihtsalt ära puhastada ning kuumakindla lakiga üle käia, et see vastu minnes edaspidi ei määriks.

Vanast saab uus – veidi värskendamist ning aastakümnete vanune korsten täidab sisustuselemendi rolli imehästi.

Lisaks paljudele positiivsetele üllatustele eksib vahel sekka ka negatiivseid. Eemaldasime pööningul teise korstna ümbert villakihi ning selle alt ilmus välja ülimalt pigitanud korsten, kohati on ka vana krohv korstna küljest lahti löönud. Praeguse seisuga on edasised plaanid seoses selle korstnaga veel lahtised, kuid uurime võimalusi.

Esialgu proovime ilmselt briketti, mis on mõeldud korstnast pigi eemaldamiseks – see peaks korstna sees muutma pigi selliseks, et korstnapühkija saab selle eemaldada. Kui selgub, et seest piisavalt puhtaks ei saa, on variant paigaldada uus lõõrisisu. Kogume vajalikku infot ja mõtteid spetsialistide käest ning jätame korstna seniks ootama. Õnneks ei sega see asjaolu ülejäänud etappidega edasi liikumist.

Vana maja on täis üllatusi – nii positiivseteks kui ka negatiivseteks avastusteks tuleb valmis olla.

Peale ulatuslikke lammutus- ja koristustöid saame asuda tegevuse juurde, mis annab reaalselt aimu sellest, missuguseks teine korrus kujuneb – paneme paika esimesed vaheseinad. Esialgu eraldame vaheseina karkassiga maja kaks poolt teineteisest ja seejärel võtame ette vannitoad (teise korrusele tuleb mõlemasse majapoolde üks vannituba).

Just vannitubadega võiks esimeses järgus jõuda viimistluse-eelsesse staadiumisse, kuna plaatimine, kallete valamine ja torude paigaldamine on märgatavalt suuremahulisem töö kui ülejäänud kuivade ruumide ehitamine.

Esimesed seinakarkassid kerkivad hoogsalt.

Eesmärgiks on teisel korrusel sirge põrand alla saada. Kuna kõik torud peavad jääma põranda alla, on eelduseks kogu kanalisatsioonitorustiku, veetrasside ning samuti ka põrandakütte magistraalide eelnev paigaldamine.

Kuigi üldiselt ei ole nende torude paigaldamises midagi väga keerulist, siis antud juhul kujunes probleemiks asjaolu, et esialgse projekti järgi polnud võimalik duširuume paigaldada ning jooksvalt oli vaja asju ümber mõelda. Hetkel, mil selgus, mis ja kuhu tuleb, sai alustada juba torude vedamisega.

Paremal pool on näha kanalisatsioonitoru, mis jääb meie majapoole duširuumi.

Sirgete põrandate saamise esimeseks etapiks on olemasolevate talade suhtes risti paiknevate alustalade paigaldamine. Seda seetõttu, et olemasolevad talad on väga suure sammuga (1-1,2 m) ning samuti on nad suhteliselt erinevatel kõrgustel. Uute talade lisamine annab esiteks võimaluse tasapinda loodida ning teiseks võimaluse paigaldada piisavalt tiheda vahega talad, millele saab paigaldada ka põrandaplaadid.

Kui põrandatalad osaliselt paika pandud, tuleb lõpuni ära paigaldada ka kõik varasemalt mainitud torud, mis jäävad põranda alla. Maja ühelt poolelt teisele kulgevad põranda alt ühes pundis põrandakütte magistraalid ning soe ja külm vesi.

Põrandakütte magistraalid ning soe ja külm vesi üheskoos läbi maja vingerdamas.

Kuna talade vahelt on juba põrandakütte magistraalid veetud, siis on aeg paigaldada ka teise korruse põrandakütte kollektor. Teisel korrusel on mõeldud nii, et kollektor on kahe majapoole peale üks, seega sai see paigaldatud maja keskele. Kuna igale ruumile on oma digitaalne andur ning kollektorile plaanime paigaldada ajamid, siis ei ole edaspidi vaja kollektorile igapäevaselt ligi pääseda. Seetõttu jääb kollektor tulevikus kapi tagaseina taha peitu, nii et vajadusel pääseks ligi, kuid otseselt segama ei jää.

Põrandaküttekollektor, mis jääb tulevikus kapi taha peitu.

Paralleelselt põrandate ehitamisega alustame ka katusealuse soojustamisega. Selleks paigaldame talade vahele esmalt tuuletõkkekanga, seejärel soojustuse (400 mm), aurutõkke, roovituse ning lõpetuseks laudise.

Põhjus, miks kasutame tuuletõkkeplaatide asemel tuuletõkkekangast, peitub selles, et olemasolevate talade vahed mängivad suures ulatuses ning tuuletõkkeplaatide paigaldamine nõuaks tohutut lõikamist ning lõpuks ka kõigi allesjäänud aukude vahutamist. Kangast on aga võimalik paigaldada vastavalt katuse kujule ning seda saab vormida vastavalt vajadusele. Veidi lisatööd põhjustab kanga liitekohtade teipimine, kuid see ajakulu on suhteliselt väike.

Väike osa katusest on soojustatud.

Esimese hooga plaanime ära soojustada kaks katusealust osa neljast. Need katuslaed tekivad seetõttu, et maja keskel mõlemal pool asuvad vintskapid. Alustame katusealuse soojustamisega veel suhteliselt külmal ajal ning osa paigaldatavatest taladest on jääs. Missugune on parim viis materjali kuivatamiseks, kui ladustamisruumi napib? Loomulikult seinale paigaldamine, misjärel saab materjal kuivada nii, et ei jää kellelegi ette.

Talade kuivamisprotsess on silmnähtav.

Peale seda, kui katuslagi sai soojustuse tõttu allapoole toodud, selgus, et dekoratiivsed aknad maja nurkades jäävad täpselt katuslae äärde. Siiski tundub, et õnneks ei pea akna asukohta muutma, või vajadusel piisab vaid u 10 sentimeetrisest liigutamisest.

Lähiajal selgub, kas dekoratiivakent tuleb nihutada või mahuvad nad koos katuslaega kõrvuti olema.

Kui juba soojustamiseks läks ning ka materjali jäi üle, võtsime ette trepikoja kõrge lae. Sinna paigaldame 400mm kivivilla ning seejärel kohe ka aurutõkkekile ja roovituse, et vill alla ei kukuks.

Originaaltalad, mis paiknevad koridori lae all, jäävad täpselt nii nagu on; mingil ajahetkel võtame ette nende puhastamise ja peitsimise. Lae plaanime teha taladest kõrgemale, nii et talade ja lae vahele jääb ca 50-60 sentimeetrit ruumi.

Trepi kohal asuv lagi, mis hakkab ka viimistletult paiknema originaaltaladest kõrgemal.