AJAVEEB | Natuke seest ja natuke väljast

Ehitus on jõudnud järku, kus ühekorraga käib mitu tegevust, kuid mitte miski ei saa päris valmis. See tähendab, et valmis töid polegi praegu ette näidata.

Pikemat aega oleme tegutsenud alumisel korrusel, sest sissekolimiseks oli vaja see korda saada. Esialgu sättisimegi ennast peamiselt sisse esimesele korrusele, välja arvatud pesemisruum, mis asub teisel korrusel. Järgmiseks võtsime ette tagaplaanile jäänud teise korruse. Üks esimesi ettevõtmisi oli trepipiire, et muuta liikumine senisest turvalisemaks. Ehkki poes on saada mitmesuguseid trepipiirde detaile, mida saaks kiiresti ja lihtsalt osta, ei leidnud me selliseid, mis sobiksid maalähedase stiiliga, oleksid piisavalt jämedad ja liigsete nikerdusteta. Sellepärast sai lahendus läbi mõeldud, paberile visandatud ja esimene etapp ka teoks tehtud.

Teisel korrusel neli tuba

Üks piirde põhiomadusi on tugevus ja vastupidavus. Sellest lähtudes ehitasime piirde karkassi 95 Í 95 mm höövelprussist, nii et üks osa on kinnitatud seina külge ja teise osa ühendasime pika posti kaudu laetalaga. Sel moel on tagatud piirde piisav tugevus, nii et see ei lähe katki, kui suur raskus peale vajub. Pruuniks peitsitud peatalade vahele kavatseme paigutada valgeks värvitud 28 Í 70 mm lipid. Valgeid lippe pole veel näha, sest töö pole sinnamaani jõudnud. Kuigi suvisel ajal on esikohal fassaadivoodri ja akende panekuga seotud välitööd, saab trepipiirdega jooksvalt edasi tegeleda siis, kui ilmataat ei anna välitöödeks võimalust.

Teisel korrusel hakkab tasapisi paika saama tubade lõplik paigutus. Sinna on planeeritud kolm magamistuba ja lugemistuba, mis jääb avatud ruumina ühendatuks teise korruse koridoriosaga. Lugemistoa kaudu tekitame veidi kaugemas tulevikus ligipääsu lõunapoolsele rõdule. Soovisime magamisaseme võimalikult kiiresti teisele korrusele kolida, kuid ühtlasi jätta “päris” magamistoa (mis on tulevikus just meie magamistoaks planeeritud) vabaks ja selle otsast lõpuni valmis ehitada, ilma et peaksime vahepeal toast välja kolima. See teeb ehitamise ja viimistlemise mugavaks ja kiireks.

Kutsusime appi kopamehe, kes aitaks suurema planeerimise ära teha.

Seetõttu ehitasime esialgu seinad õige magamistoa kõrval olevale magamistoale, tehes just nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et see ruum oleks ehitustolmu eest kaitstud: kips seina, praod vahuga kinni, laminaatparkett maha, uks ette. Nüüd oli võimalik kolida voodi ja garderoob sinna tuppa, segamata kõrval asuva õige magamistoa ehitust. Praeguse seisuga on ajutine magamistuba täiesti viimistlemata (välja arvatud laminaatparkett põrandal). Tegelikult on seis selline, et ainuke tuba, millele pole veel seinu ümber ehitatud, on just see õige magamistuba, mille plaanime kõige esimesena valmis saada. Siiani oli nimelt ülejäänud seinte ehitusmaterjali kõige mugavam tuppa tuua katuseterrassi kaudu (juurdeehituse kohal), millele pääseb ligi selles magamistoas.

Ilust oli asi kaugel

Majas pole peale osalt valmis trepipiirde ja teise korruse magamistubade seinte muud suuremat edasiminekut olnud. See-eest on käes aeg teha õues kevadist suurpuhastust. Kevade saabudes ja lume sulades paljastusid märgid sellest, et sügisesed ehitustööd kestsid viimase hetkeni – lume tulekuni. Osa ehitusprahti jäi talve saabudes lume alla ja andis endast märku nüüd, kevadel. Ehitusprahi koristamine oli küllaltki mahukas töö, milleks kulus kokkuvõttes mitu täispikka tööpäeva (kaasa arvatud prügimäel käimine). Kuigi hoov nägi pärast puhastamist välja märksa parem kui enne, oli asi ilust kaugel. Pinnas oli väga ebatasane ja rohelus koosnes vaid naatidest ja ohakatest. Kutsusime appi kopamehe, et ta aitaks suurema planeerimise ära teha. Esialgu tähendas see, et kogu hoovist saab suur must mudamülgas. Kuid kui muruseeme maha saab, tuleb vaid paar nädalat oodata, et näha esimesi märke tärkavast rohelusest.

Kui kõik läheb hästi, saame sügiseks aknad ette ja uue voodri peale.

Hakkasime kõrvaldama ka võsa, mis võttis enda alla väga suure osa hoovist. Enamiku saime ise tehtud, väiksem osa jäi ootama koppa, mis kõik juured ja kännud maa seest välja tõmbaks ja maha mataks. Muidu võitleksime igal aastal tekkiva uue võsaga. Peale selle ­eemaldasime mõned vanad kuuseköndid, mis on kunagi kolme meetri kõrguselt ära saetud, sest need jäid elektriliinide alla. Kuna kuuldavasti kavatsetakse elektriliinid lähiaastatel maa alla panna, saame neisse kohtadesse istutada uued kuused. Samuti on kavas tegeleda alles jäävate suurte kuuskedega – eemaldame umbes paari meetri kõrguselt kuivanud oksad. Siis on võimalik puude ümber liikuda ja nende all maapinda hooldada. Autotee ja suurte kuuskede vahele paneme kasvama kuuseheki, siis jääb hoov tulevikus ikkagi varjatuks, ehkki suurte kuuskede oksad on paari meetri kõrguselt maha saetud.

Kui kopp saabus, võeti kõigepealt ette kändude väljajuurimine ja matmine – selleks sai kaevatud lai paari meetri sügavune auk. Peale selle kooris kopp umbes 3000–4000 ruutmeetri ulatuses ära maapinna pealmise kihi, milles leidus hulgaliselt väikeseid kände, põõsajuuri jms. Esialgu sai pealmisest kihist pärinev muld kogutud suurtesse hunnikutesse ja jäi ootama sõelkoppa, mis mulla sõeluks ja ühtlaselt laiali laotaks. Sissesõidutee rajamiseks eemaldati pehme pinnas, maeti vanad telliskivid ja toodi peale kruus. Peale pinnasega seotud tööde vedas kopp mitmes eri kohas paiknevad vanad paneelid ühte kohta kokku.

Äkkega tasaseks

Oma suureks rõõmuks saime kopa abiga ümber istutada (ega pidanud puud lihtsalt maha võtma) ka ühe 2,5meetrise tamme, mis paiknes majale liiga lähedal, et selle võiks esialgsesse kohta kasvama jätta. Käsitsi ümberistutamine polnuks nii suure puu puhul tõenäoliselt tulemuslik, kopp aga tegi seda kiiresti ja korralikult: valmistas uude kohta augu ette, kaevas puu maast välja, transportis õigesse kohta ja paigutas selle maasse. Praeguseks on ümberistutamisest möödas kaks-kolm nädalat ja tamm tundub oma uue kasvukohaga rahul olevat.

Kui kopp sai enamiku töid lõpetatud, oli maapind üldjoontes ühtlane, kuid siiski mitte veel nii tasane, et saaks haljastusele mõelda. Järgnes töö murutraktoriga, mille külge kinnitasime äkke ja selle taha omakorda kahemeetrise 100 Í 150 mm prussi. Sellega sai maapind korduvalt üle käidud. Tulemuseks oli piisavalt sile pinnas, kuhu külvasime muruseemne.

Hoovi koristamise ja planeerimise kõrval on selle aasta kõige olulisem eesmärk valmis saada fassaaditööd. Seega hakkasime kevadel fassaadilt vana voodrit eemaldama. Kuna maja on suhteliselt suur, on isegi vana voodri eemaldamine ajamahukas töö. Asja hea külg on see, et nüüd, kus suur osa fassaadi päevinäinud voodrit on eemaldatud, näeme vanade palkide seisukorda – kõik on korras ja midagi pole vaja välja vahetada. Fassaaditöödega kaasneb akende vahetamine, uued on praeguseks juba tellitud. Peale eelmisel aastal paigaldatud akende on veel puudu 18 akent, mis teeb kogu maja peale kokku 41 akent. Kui kõik hästi läheb, on sügiseks aknad ees ja vooder peal ning üle aastate, kui mitte aastakümnete, saab see väärikas maja endale ühtses toonis väljanägemise.