kipskäsi Foto: Andres Putting
Kevadiste ilmade tulekuga sagenevad kindlustusvaldkonnas õnnetusjuhtumid, mis tulenevad kevadistest aia- või remonditöödest.

„Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumite statistika teeb kevadiste ilmade saabumisel alati väikese hüppe üles, kuna inimesed alustavad agaralt uute ilusasse ilma sobivate tegevustega. See tähendab, et libedaga kukkumised ja spordisaalidesse sobivate alade vigastused vahetavad välja õnnetused aia- ja remonditöödel, jalgratastel ning välispordialadel,“ selgitas Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Tiina Velli-Vällik.

Eesti Statistikaameti andmete järgi oli 2017. aastal näiteks kukkumine vigastussurmade põhjuseks lausa 13% juhtudest ning vigastuste põhjuseks 43% juhtudest. Kukkumise tagajärjel hukkus 111 inimest, mehed 2,5 korda sagedamini kui naised. Kolmandikul juhtudest sai inimene surma pärast kukkumist trepilt, hoonelt või mujalt kõrgemalt. Viiendikul juhtudest oli kukkumise põhjuseks libisemine või komistamine ning 70% juhtudest leidis õnnetus aset just kodus.

„Kui libedaga kukkumist on tihti raske ennetada, siis näiteks aiatööde puhul on õnnetuse ennetamine juba võimalikum,“ märkis Velli-Vällik. „Näiteks õnnetused redelitega, mida tuleb paraku ette igal aastal ja tegelikult ka aastaajal ning tihti on nende õnnetuse tagajärjed ka keskmisest karmimad. On olnud juhtumeid, kui on murtud reieluu, mistõttu pole inimene saanud mitme kuu jooksul tööl käia.“

Erinevaid vigastusi on tekkinud näiteks ka küttepuude tegemisel, maa kaevamisel, kasvuhoone parandamisel, aia hooldamisel ning isegi akende pesemisel.

Meelespead, et vältida õnnetusi aia- ja remonditöödel:

1. Kanna korrektseid jalatseid. Rannajalatsid ehk plätud pole korrektsed jalavarjud aias töötamisel või remonditööde tegemiseks. Nendega võib kergelt libastuda, nad ei püsi korrektselt jalas ning ei kaitse kuidagi kukkuvate esemete vms poolt.

2. Kanna korrektseid kaitse- ja töövahendeid - kindaid, kaitseprille ja pikki varrukaid. See kaitseb kriimustuste, päikese, putukate jms eest.

3. Kindlusta redel. Redel peab olema alati kindlalt paigas või teise inimese poolt kindlustatud. Vanemate puidust redelite puhul kontrolli enne kasutamist üle ka redelipulgad. Redelit ei tohiks toetada ebakindlale pinnale, teiste asjade peale ning redeli viimasel pulgal tasakaalu hoidmine pole ka kõige mõistlikum tegu.

4. Paigalda pikendusjuhtmed tähelepanelikult. Hooletult maha visatud pikendusjuhtmed toovad ootamatult palju õnnetusi. Sinna võib kergelt takerduda nii ise kui ka ringi jooksev laps. Kontrolli, kas juhe on täies ulatuses terve, et see ei satuks vette, muruniiduki terade alla või lemmiklooma hammaste vahele.

5. Paiguta kasutuses mitte olevad tööriistad korrektselt. Reha otsa astumine võib filmides olla naljakas, aga reaalsuses võib see tuua päris korralikud hambaraviarved. Paiguta parasjagu kasutuses mitteolevad tööriistad kindlasse kohta ja ära jäta neid ka lastele kättesaadavatesse kohtadesse.

6. Tee sooja. Maa kaevamine, rehitsemine ja muud aiatööd annavad kehale korralikku koormust, panevad tööle lihased, mida igapäevaselt ei kasuta ning pingestavad liigeseid. Enne töödega alustamist tasub kergelt sooja teha ning vältida üle 15 minuti järjest korduvate liigutuste tegemist.

Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul makstakse ootamatute kehavigastuste järgselt rahalist hüvitist, mis on kannatanule või tema perele oluliseks materiaalseks toeks vigastustega kaasnevate väljaminekute suurenemise ning sissetulekute vähenemise korral. Lisaks on traumade puhul ette nähtud ka valuraha.