2019. aasta parim talu on Roosu talu Foto: Heikki Avent
Selle aasta parima talu tiitli pälvis Võrumaal Sulbi külas asuv Roosu talu. Aastakümneid maheteravilja tootmisega tegeleval Roosu talul on haritavat maad ligi 600 hektarit, millest suurt osa renditakse ümberkaudsetelt naabritelt. Talu peremeeste Aivar ja Ivar Rosenbergi arvates on see talu puhul mõistlik suurus, et jõuaks veel oma jõududega hakkama saada ja ise tööst rõõmu tunda.

Raskel ajal peab siht selge olema
Pika ajalooga talus pole aga alati häid aegu nähtud. „Kui alguses kasvas talu jõudsasti, siis 1998. aastal saime väga tugeva tagasilöögi ja jäime halva juhuse tõttu ilma kogu aastatoodangu rahast,“ meenutab Aivar. Raskest aastast hoolimata jätkati teravilja kasvatamisega, toona tekkinud võlad maksti tagasi ja keskenduti talu arendamisele. Praegu tegeletakse siin ainult mahepõllumajandusega ja pea kogu toodang müüakse Eestist välja.

Loomad aitavad maal puhata
2011. aastal hakati talus tegelema ka loomadega ning nüüd on perel poolsada herefordi tõugu veist, mõni šoti mägiveise ristand. Lisaks elab talus umbes 350 tekseli tõugu lihalammast. „Mahepõllumajanduse juures on alati hea, kui sõnnik omast käest võtta on. Lisaks mõjutab saaki ka see, milline on viljavaheldus. Meie kasvatame kaks aastat vilja ja kaks aastat ristikut. Selline külvikord aitab maal puhata ja tõsta mullaviljakust,“ selgitab Ivar. Ka karjatamine käib külvikorra järgi. Loomad on head umbrohtude tõrjujad ja lisaks väetavad nad maad. Plussiks on ka see, et kuna karjamaa pidevalt vahetub, ei ole parasiitide probleem loomadel suur. „Lisaks, mis talu see ikka ilma loomadeta on,“ selgitab Aivar loomade võtmise põhjust.

Üheskoos jõuab rohkem
Roosu talu peremehe sõnul on tal vedanud, sest pere kõik lapsed osalevad aktiivselt talu igapäevaelus. Näiteks projekteeriks pere noorim poeg Ragnar ülikooli lõputööna viljakuivati ja korraldab muude tegevuste kõrval turistidele kanuumatkasid. Ivar harib põldu ja on talu tegemiste kõrvalt olnud aastaid ka Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees, tegeleb judoga ja hoiab au sees kohalikku künnivõistlust.

Kokku on talus palgal kuus inimest. Ivari sõnul töötab nende talu nagu õlitatud masin, sest kõik tööd on inimeste vahel jaotatud. Näiteks Ivari abikaasa Jaana tegeleb loomadega, Ivar ja Aivar tegutsevad rohkem põllul. „Mina tegelen kõigega, alates künnist ja lõpetades külviga,“ selgitab Ivar. Abilisi käib rohkem silopallide tegemise ajal, kuna värskeid palle ei jäeta põllule seisma, vaid need tuuakse kohe põllult ära ja kiletatakse hoopis lauda juures. Nii ei jää pallid taliviljakülvile ette. Silopallide vedamiseks on talus kaks sõjaväeoksjonilt ostetud Volvo uunikumi. Palgal on ka mehhaanik, kes ehitab ning remondib tehnikat ja teeb vajadusel masinatele ise uued varuosad.

Aktiivsed eestvedajad
Lisaks talule tegeleb terve pere ka aktiivselt külaelu eestvedamisega. Näiteks võetakse osa kohalikust külateatrist ja restaureeriti kohalik koolimaja, kus nüüd tegutseb piirkonna vabaajakeskus. „Meie talu on kasvanud peamiselt tänu sellele, et oleme algusest peale tahtnud edendada kohalikku maaelu,“ tõdeb Aivar. Ivar lisab naeratades, et keegi peab ju eestvedaja olema, üksi on muidu maal igav elada. Nüüdseks on vanast koolimajast saanud kohalik vabaajakeskus, kus tegutseb ka piirkonna raamatukogu. Roosu talu vabaajakeskuses pakutakse veel majutust, korraldatakse erinevaid ajaloo- ja kanuumatkasid. Keskuses saab sooja lõunat, seal tähistatakse juubeleid ja muid tähtpäevi.

Optimaalse suurusega talud jäävad ellu
Rosenbergide sõnul saavad suured pered ja talud maal paremini hakkama. „Kahjuks jääb järeltulijatega talupidamisi järjest vähemaks. See saab tulevikus kindlasti paljudele talumajapidamistele saatuslikuks,“ arvab Aivar. Perepoja sõnul on maal hakkama saamiseks vaja ka suurt tahtmist ja veidike eestlaslikku sitkust. „Kui teised lähevad suvel randa, siis sina lähed hoopis põllule vilja lõikama. Selline on põllumehe elu,“ ütleb ta.

Millised on tänapäeva põllumehe peamised mured?
Peamine mure on ikka see, et kõik asjad saaksid õigeks ajaks kenasti tehtud. Õigel ajal tuleb vili maha panna ja ka ära lõigata. „Mahepõllumajanduses ei saa nii-öelda vigade parandusi teha ja kõik peab esimese korraga õnnestuma,“ arvavad Rosenbergid ja lisavad, et loomulikult muretsetakse ka turu pärast, aga maheturul on üldjuhul nõudlust, kuigi käesoleval aastal on sellega veidike keeruline. Tulevikus soovitakse aga Roosu talus keskenduda jätkuvalt oma põllumuldade viljakusele ja loomakasvatuse kasumlikuks muutmisele.