Köögiosa seinad on kaetud valge tooniva linaõliga. Köögis on vana kordatehtud puhvetkapp, pitslinaga kaetud laud. Nõukogudeaegse köögikapi aitas uhkemaks muuta tuttav hobikunstnik Ellen Massalski pealemaalitud Lihula mustriga. Samas mustris pildi tegi ka punase külmiku kõrvale. Kraanikausi all pitsidega ääristatud kardina kohal näeb kaheksakannaga liistu, samasugust nagu akende piirdeliistud.

Vaieldamatult kõige suurem vaatamisväärsus köögis on vanaisa Johannese trompet, millega ta mängis tsaariarmees aega teenides. Seinal on vaatamiseks väljas ka foto puhkpilliorkestrist, kus vanaisa mängis. Aasta oli siis 1916.

Köögis toimetades läheb perenaise Ülle pilk ikka pildiaknale, mis kannab pealkirja “Sõbrad on lilled me elude aias”.

Siin on fotosid nii oma perest, sõpradest kui ka Tinnu talu põliselanikest. Ja muidugi suur pilt Tinnu Juksist, kes Peetri sõnul läks põllule ikka lauluga “Noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi...”.

Pikemal saad sellest, kuidas aidahoonest maalitud uksega suvekodu sai, lugeda detsemrbikuu maakodust, nii digiväljaandest kui paberkandjal ajakirjast, mille leiad ajakirjanduse müügilettidelt.