Mõni aasta tagasi olime koos ühel tooli restaureerimiskursusel, kus sai nippe, mis nendega edasi teha. Juhendaja soovitas, et rotang tuleks eemaldada ja vana lakk maha kraapida.

Nii Sirje tegigi, puhastas ja õlitas toolid ära. Nüüd tekkis probleem, mis edasi saab ja millega katta ava. Nende koht on ikkagi terrassil ja materjal pidi nii hea olema, et kannataks vihma.
Terrassitoolid.

Käisin neljas kangapoes konsulteerimas ja ega müüjad tarka nõu ei osanudki anda. Pakkumisse jäi varjualuse kangas. See oli teiselt poolt kergelt kummiga kaetud, mis tähendas, et tool enam vihma läbi ei lase, kuid siis tekkis oht, et vihm koguneb istumislohku ja sinna võivad ajapikku veerandid jääda.

Siis tuli mul meelde, et meil oli aias iga suvi võrkkiik, mis pidas iga ilmaga vastu. Kui vihma sadas, sai märjaks, kuid siis tuli tuul ja kuivatas kohe selle paksu puuvillase riide ära.

Nii jäigi valik hoopis ühele paksule puuvillasele riidele. Selleks, et istumisalune liigselt läbi ei vajuks, siis panin sinna tugevduseks turvarihmapaela (ei teagi kuidas see õige nimetus on).

Kuna ilmad on juba suhteliselt nässus, siis nüüd tuleb oodata uut suve, kus Sirje saaks oma uuel terrassil uute toolidega laiutada.

Ja tegelikult sobivad need imehästi ka tuppa.


Mari Riina Rist on Rakveres elav vabakutseline kunstnik, kes proovib erinevaid tehnikaid ning katsetab materjalidega. Tema tegemistega saad tutvuda Leekpea blogis.