Elutuba on helge ja avar. Uus maja ja vana mööbel on maitsekalt kokku sobitatud. Muide, selles ruumis ei ole teravate nurkadega esemeid. Selline oli majaperenaise Raili soov. Foto: Birgit Püve
Raili Suits loobus suurest majast, et saaks elada väikeses, aga unistuste kodus. See oli selge – uus eluhoone peab samas mõjuma avara ja ruumikana, et hea oleks nii inimestel kui ka pere lemmikutel koertel.

Sellest, et Kiisa servas elavale perele meeldivad koerad, saab aimu juba ainuüksi maja ees seistes. Selle kodu juurde kuulub veidi eemal asuv berni karjakoerte maja, kust kostab valju haukumist.

Haugatusi on kuulda ka toast. Uksele tulnud perenaise Raili selja tagant paistab kaunis ja sõbralik Tiina ning uhkest Jack Russelli terjerite sugupuust pärit igati naksikas Kratt.

Alles mõne aasta eest elasid nad praeguse kodumaja naabruses suures majas, mille juurde kuulus tohutu maatükk – 19 hektarit.

“Lapsed kasvasid suureks. Maja jäi tühjemaks. Olin olnud suurema osa ajast selle hoone ori. Liigagi kaua ja liiga palju oli pidevalt koristada. Mõtlesin hirmuga, kui suur koorem see on, kui päris üksi jään. Siis mõtlesingi – millal veel kui mitte nüüd! Müüsin kiiresti vana maha, et ehitada uus ja oma maitse järgi.”

Unistused, kui need tulevad hingest, saavad tõeks. Nüüd on Railil romantiline, suurte akendega ja valgusküllane elamine. Maja ühes seinas on suur aken, millest avaneb vaade metsatukale. Selle servas kõndivaid metsloomi võib pererahvas toast sageli segamatult uudistada. See on unistuse lisaboonuseks.