“Võrumaal asuv esivanemate talu jäi paari tosina aasta eest üksi ning kurbus elu järele räsis tühja majapidamist omajagu. Õnneks sättis saatus nii, et saime siin kaheksa aasta eest kannad taas mulda ning vahepeal katkenud juured hakkasid tasahilju uuesti end sügavamale ajama.

Niimoodi koos oleme aasta-aastalt kasvanud. Talu on meile kõvasti tarkust, oskusi ja armastust andnud.

Vaikselt, püüdes pärandit võimalikult palju autentsena hoida, üritame vahepealseid üksindusaastaid andeks saada. Kohati tundub, et võib minna õnneks.”

Vanale lagunevale elumajale uue elu sisse puhumine pole olnud sugugi lihtne ja võttis üksjagu aega.

“Tagantjärele mõeldes oli meil õnneks vähem raha, aga rohkem aega, mistõttu jäid ehk paljud lollused siin tegemata. Hea, et ei hakanud kohe kõike lõhkuma ja uuendama, vaid püüdsime vana taastada. Alustasime neist asjadest, mis näisid kõige vajalikumad – näiteks algeline veevärk,” meenutab Rauno.

Pikemalt ja põhjalikumalt saad Kikkamäe talu looga tutvuda Maakodu erinumbris Suvi Aias. Loe seda kas digivariandist või paberajakirjas, mille leiad ajakirjanduse müügilettidelt.