Halgudega köetav õhukuumuti teeb jaheda ruumi soojaks mõne minutiga, samas on sellise küttekolde kasutegur üksjagu kõrgem kui tavalisel ahjul või kaminal. Foto: Sven Arbet
Hästi toimivad ja tõhusad lahendused võluvad sageli oma geniaalse lihtsusega – vaatad seda, ehk kasutadki,
ja mõtled, et no kuidas ma ise varem selle peale ei tulnud.

Üks selline riistapuu on puiduga köetav õhukuumutaja (air heater), mis oma tööpõhimõttelt sarnaneb laialt levinud kalorifeeriga, erinevus on vaid selles, et kui viimane saab oma sooja õhu elektriliselt või ka diiselmootori abil kuumutatavalt küttekehalt, siis sellise kütteseadme süda on tavaline puude jaoks mõeldud kolle. Nagu ahjudel ikka.

Selle seadme küttekolle on vooderdatud šamott-tellistega ja kaetud plekiga – nõnda saab soojust mõneks ajaks kividesse talletada ja katteplekk ei põle tule toimel läbi. Tuli aga käib läbi torude, küttes need tuliseks ning siirdub seejärel otse korstnasse.

Kütteseadme ühes otsas on ventilaator, mis selle sisemuses tekkiva kuuma õhu läbi teises otsas paiknevate toruavauste ruumi laiali puhub.

Poolas valmistatud puuküttega õhukuumuteid Alfa-Therm müüva OÜ Aiatäht juhatuse liige Arvi Ratassepp märgib, et üsna lihtne on keerata õhukuumutaja korpust 180 kraadi, panna ventilaator seadme teise otsa ja saada nõnda hoopis teises suunas sooja õhku jagav küttekeha.

“Kui näiteks Bullerjan vaid õhkab soojust välja sedamööda, kuidas teda kütta ja kuidas soojust selle tulemusena eraldub, siis selline õhukuumutaja on märgatavalt efektiivsem,” kirjeldab Ratassepp. “Tarvitseb sellele hommikul külmas ruumis tuli alla teha, ja kümne minutiga on soe majas.”

Ratassepp tunnistab, et õhukuumutaja pole teab mis revolutsiooniline seadeldis – sarnaseid asju on ennegi tehtud ja kasutatud. Kuid üldjuhul on need olnud siiski mingid suuremad ja selle tõttu ka üksjagu keerulisemad küttesüsteemid.

Alfa-Thermi õhukuumutaja aga on ette nähtud just kuni 400 ruutmeetri suuruste ruumide lihtsate vahenditega soojendamiseks. Seega ideaalne kütteallikas näiteks töökodades või muudes tööstuslikes hoonetes, eriti kui ettevõttel endal või mõnel naabril juhtub puidujäätmeid tekkima.

Teine mõttekas õhukuumutaja kasutuskoht on kasvuhoonetes. Näiteks kasutab nii mõnigi kurgikasvataja mitmesaja ruutmeetri suuruseid kasvuhooneid, mida sellisel moel oleks ilmselt suhteliselt efektiivne kütta.

Loomulikult nõuab õhukuumutaja kasutamine hoolsust, sest sellele on ju kogu aeg tarvis puid alla visata. Samas – mingi automaatsema küttesüsteemiga võrreldes on Alfa-Thermi plusspoolele kanda selle odavam hind. Lisaks pole puhurit kasutades tarvis üles ehitada mingit radiaatorite süsteemi.

Õhukuumutajaid on praegu saadaval kahe mudelina kahes suuruses, väiksem maksab poes 1190 eurot. Ja küttepuud on praegu ikkagi üks odavaim küttematerjal, seega on säärase õhukuumutaja ülalpidamine diiselmootoriga analoogist kaugelt soodsam.

Samas – elav tuli on elav tuli ja ka sellest tekkinud soojus ruumis pisut teise hõnguga kui mingist kunstlikumat tüüpi allikast saadud soojus.

Suitsulõõr ja korsten tuleb õhukuumutajale ehitada nii nagu igale teisele küttekoldelegi, järgides tuleohutuse nõudeid.