Foto: Stiina Sepp
Pille Amuri jaoks on saunaskäigud palju enamat kui vaid enda puhtaks pesemine. Iga siinne ehituskivi ja seina löödud laud on kõnekas, sest selle sauna ehitas habras naine ise.

Nii pulmavanemana kui päkapikupiigana tuntud Pille elab oma perega Järvamaal Sarapuumäe talus. Juba sinna kolides oli teada, et selle talukompleksi juures sauna ei ole. Esialgu plaaniti üks vana palksaun kohale tuua ja korda teha. Aeg kulus, aga nummerdatud palgikoormat ei saanud kuidagi kohale vedada. Siis hakkas Pille uue pilguga uurima hoovis tühjana seisnud vana lauta.

"Kõndisin laudas ringi, võtsin kriidi ja joonistasin saunaplaani põrandale. Mehele seletasin siis kohe, et kuhu tuleb riietumisruum-pesuköök, kuhu pesemis- ja leiliruum. Aga abikaasa ei võtnud seda kõike tõsiselt," meenutab ta. "Järgmine kord, kui mees koju tuli, oli mul vahesein tehtud, osa laelauad paigaldatud ja pliidi ladumisega alustatud."

Isehakanud pottsepa küttekolded

Mehe umbusust ei lasknud Pille end sugugi häirida. "Vihaenergiaga ei tee midagi ära. Ikka armastusega tuleb uusi asju luua," lausub naine. Sauna pesuköögipliit oli kõige esimene küttekeha, mille Pille ise, küll aga pottsepa käsiraamatu järgi ehitas.

Töö ei olnud lihtne, sest ta ladus pesuköögi pliidi ja soemüüri vanadest ehk taaskasutuskividest. Paljud kivid on toodud vanadest kivihunnikutest või lausa labidaga maapõuest välja kaevatud. Vanu telliseid on saadud mahajäetud talude varemetelt. Nendest, mis küttekehade ehitusest üle jäid, ladus Pille põrandaid.

Kõik pliidikivid olid eri mõõtu ja paksusega. Kui töö käigus kahtlusi tekkis, käis naine naabrimehelt nõu küsimas.

"Üldiselt oli korstna ja lõõride ehitus päris raske töö. Matemaatikata ei tee mitte midagi ära," märgib ta. Võhikule poetab ta soemüüri ehitustarkust maakeeli nii: "Müüri lõõride pikkus peab olema tasakaalus korstna pikkusega, sest muudmoodi tõmmet ei teki. Kui korsten on liiga lühike või lõõre liiga palju – ka siis ei hakka küttekeha tõmbama!"

Kui pliit ja soemüür valmis said, tegi harrastuspottsepp esimese tule alla, ise samal ajal hinge kinni pidades. Suur oli rõõm, kui Pille nägi, et pliit tõmbab kenasti. Isegi suurepäraselt!

See andis julgust ehitada ka sauna eesruumi kamin ning väikese suitsuahjuga väliköök. Praegu on ta lõpusirgele jõudmas maakividest välibasseini ehitamisega.

"Kõik need tööd on olnud üks suur loominguline protsess. Kui midagi ikka tahad teha, siis õnnestub kõik," ei pea Pille pottsepatöid naistele sugugi raskeks. Loomiskirega on väike naine jõudnud korda saata uskumatult palju.

Omanäoline on ka pesuköögi valamu. Kraanikausi moodustavad ümarad rannakivid, ja tsemendisegu vormimiseks kasutas Pille kanade joogiküna, mille leidis laudast. Kraanikausi naabruses asuva seina vooderdas ta puukoi poolt dekoratiivseks uuristatud laudadega. Need leidis ta elumaja remontimise käigus. Pille on oma kodu sättides alati püüdnud kaupluste külastamist viimasele hetkele jätta.

Sauna ehitanud naise üks motosid on, et vanu esemeid ei tohi mõtlematult ära visata, ja ringi vaadates leiab see ka kinnitust. Nii on saunas uue ülesande saanud vanad höövlid. Väiksemad neist hoiavad käterätte, suuremad saunalinu.

Kaminaruum nagu tantsusaal

Kõik saunalised satuvad sisenedes esmalt kaminaruumi. See on avar nagu ballisaal. Pika laua taha mahub istuma palju sõpru. Saunapäevadel põleb kaminas praksudes tuli ning õdusat valgust lisavad küünlad.

Kamina ees teed juues ütleb Pille, et just selles ruumis sünnivad tema parimad mõtted. "Siinses õhustikus on hea endasse vaadata," räägib Pille. "Siin on sündinud mu parimad luuletused. Kui mul on muresid, panen kaminasse tule ja pikutan siin."

Pikutamiseks on naisel seni vähe aega olnud. Nüüdki tunnistab ta, et just kaminasaali põrandaga tuleb tal veel vaeva näha. Puidutööga on Pillel ammusest ajast sõprussuhted. Vaid saunaruumi uksed, aknad, ka kõik lauad ja toolid on abikaasa meisterdatud.

Laed on ammu tehtud ja need on tõesti põnevad. Kaminasaali lae kõiki pragusid katavad nägusad takunöörist palmikud. Lisaks on selle keskmes üks põnev tala. See oli algselt kole metalltala, millega Pille ei osanud midagi peale hakata. Viimaks otsustas ta koguda kraavikallastel kasvavat võsa. Veel kulus takunööri sidumiseks, ning oligi lae dekoratiivne täiendus valmis.

Tegelikult ei olnud töö lihtsate killast, sest seda tuli teha asendis, kus kael oli peaaegu kahekorra ning käed veretuna ülespidi.

Saalis, kohe pesuköögi ja riietusruumi ukse kõrval püüab pilku dekoratiivne okstest lõigatud seibidega ehitud sein. Sellele on Pille riputanud saunavaimule usaldatavate saladuste ja soovide kõrva. Tore kõrv on tegelikult puuseen, mis kõik saladused endasse talletab. Pille ütleb, et paljude saunaliste soovid on täide läinud. Täitumise kindlustamiseks tasub poetada münt klaaspurki, millel kiri "Saunanaise vaevaraha".

Saun vajab puhastusrituaale

Sõnumeid leiab saunast veelgi. Kuna suvel kipuvad kärbsed saunalisi kimbutama, talvel aga trügivad tuppa külmad tuuleiilid, sättis Pille sauna sissekäigu ette paksu vaiba. Nüüd julgustab üks tahvlike saunalisi paksu vaiba tagant ust leidma. Selle saalipoolne külg teatab: "Välja, välja – aeg on hilja!" Pöördel ehk ukse poole vaatav tekst kutsub aga: "Sisse, sisse – uks on lahti!"

Külalislahke inimesena on Pille kütnud sauna paljudele, samuti on kaminasaalis korraldatud palju toredaid pidusid, nii omadele kui võõrastele.

Perenaine on märganud, et pärast saunaskäiku on paljud puhastunud nii kehalt kui vaimult, nende juttudes ei ole enam kurjust.

"Saun on minu jaoks müstiline paik. Vanadel asjadel, aga ka sellel saunal on oma energeetika, oma hingus," räägib ta. "Mida rohkem käib saunas võõraid, seda tõhusamalt tuleb sauna pärast puhastada."

Alati kui leil on lahtunud ja saunalised lahkunud, koristab Pille ruume nii füüsiliselt kui energeetiliselt. Selleks on tal omad rituaalid.

"Igal perel on selleks oma nipid. Mina kasutan kadakasuitsu, soola ja küünlaid," lausub ta salapäraseks jäädes. Kõike ei võigi avaldada. Muidu saab laudas kodu leidnud saunavaim pahaseks.