Oma esimese iiri setteri võttis Meeli tegelikult juba veerand sajandit tagasi.
“Leidsin ta lehekuulutuse järgi – tol ajal ei olnud kõigil internetti ega arvutitki,” meenutab Meeli. Tõu valik ei olnud juhuslik. “Kui ma laps olin, näitas ema mulle ENEst (Eesti Nõukogude Entsüklopeedida – toim) koeratõugusid ja rääkis alati, kui ilus koer on iiri setter – see oli tema lemmiktõug. Mina muudkui mõtlesin, et tahaks nii väga seda koera päriselt ka näha. Sellest sai minu unistus.”