Tiibeti mastif Trinity (vasakul) kaotab raketirünnakute hooajal poole oma elurõõmust, iga paugutamiseta möödunud päev on aga kingitus. Caramel püüab talle toeks olla. Foto: Lemmi Kann
Klaasistunud pilk, süda peksab, pulss taob, keha­tempera­tuur tõuseb, nimele ei reageeri, täiesti apaatne või kontrollimatuks muutunud – nii kirjeldavad koera­omanikud oma lemmikuid, kes kardavad paaniliselt ilutulestikku.

Igal aastal millalgi oktoobri paiku hakkavad paljud koeraomanikud väikse hirmuvärinaga mõtlema, et varsti on jõulud ja aastavahetus. Värin pole sugugi seotud kohustusega leida lähedastele ja vähem lähedastele inimestele terve kotitäis kohustuslikke kingitusi. See on maailma kõige väiksem mure võrreldes kuudepikkuse raketiterroriga, mis tähendab paljude koerte jaoks tõelist õudusunenägu ja nende omanikele abitut ahastust, sest nad ei suuda oma neljajalgset sõpra kuidagi kaitsta ega aidata.