Ivari Padari ja Kristel Voltenberg. Foto: Tiit Koha
Ivari Padari ja tema abikaasa Kristel Voltenbergi maakodu on maaliliselt kaunil Võrumaal Navi külas, millega Ivarit seob kogu senine elu. “See on nagu minu sõber, minu hing,” ütleb Ivari oma maakodu kohta.

Ivari on Navi külas asuva üle 380aastase Koroli taluga seotud olnud viimased 14 aastat – ajast, mil sündis otsus soetada maakodu lapsepõlvetalu vahetusse lähedusse, sõna otseses mõttes sellest üle oru.

Võisilma talu nimi, mida abikaasad ise kasutavad, on kaasa tulnud eelmisest talust, mille maad pärast Koroli ostmist sellega liideti. Nüüdseks on nii lapsepõlvekodul (Oha talu) kui ka eelmisel talul uued omanikud, kuid väikese küla tihe seltsielu lubab ikka ja jälle ajas tagasi vaadata ning lapsepõlveradu käia.

Koroli talusse tulles ütleb Ivari oma majale alati tere. “Jah, ma tõesõna räägin oma majaga. See on nagu minu sõber, minu hing. Kui ma ära lähen, siis ka alati vabandan, et pean nüüd korraks ära käima,” räägib Ivari.

“Linna- ja tööelu on selline etapp, mille me kõik peame ära elama ning hoolimata sellest, et meil on kodu ka pealinnas, on tulevik seotud lõunarindega. Ma olen ju tegelikult kogu aeg maapoiss olnud. Meenub, et kui plaanisime seda kohta ostma hakata, tulin siia koos poeg Siimuga. Oli hästi ilus ja lumine ilm. Käisime paar korda ümber maja ja kui ma küsisin: “Poiss, kas teeme ära?”, vastas Siim kohe: “Jah, teeme!”
Ivari Padari ja Kristel Voltenberg maakodu Võrumaal.
Foto: Tiit Koha

See on nii hästi projekteeritud maja oma erilise hingega ja me tundsime selle kohe ära. Kui see maja oleks inimene, siis oleks ta kahtlemata mees,” on Ivari kindel.

Tõsi, mis nurka ka ei vaataks, ikka on mõni ese seotud Ivari enda eluga. Kristel naerab, et ta on korduvalt püüdnud ära peita söögitoa seinal olevat imelikku suurt rõngast, kuid kuna ta teab, et see on Ivarile kingitud ja erilise tähendusega kolvirõngas, siis on ta lõpuks otsustanud sellega leppida.

Loe Ivari ja Kristeli maakodust edasi ajakirjast või Maakodu digilehest.
Maakodu esikaas.
Foto: Tiit Koha