Kas kodu tasub üldse kindlustada ja kui kitsi on kindlustus tegelikult?
„Usaldus kindlustuste vastu on küll kasvanud, kuid kindlustusfirma esindajatena peame pidevalt ümber lükkama väärarusaamu, mis on visad kaduma,“ selgitas Seesami kahjukäsitlusjuhi Ly Jõhvik ja loetles viis kõige tavalisemat müüti.
- Kindlustuselt raha kätte saamine on pikk ja keeruline protsess
„Mida kiiremini info kahju kohta kindlustusele jõuab, seda täpsemalt saame klienti juhendada tõendusmaterjali kogumisel ja kuludokumentide esitamisel. Ja seda lihtsamini ja kiiremini sujub otsuse langetamine – parimal juhul koguni paari päevaga,“ selgitas Jõhvik. „Mida valikulisemalt kahju kohta teavet laekub, seda pikem on ka kahjukäsitlusprotsess, ning taastusremondile kuluv aeg ei sõltu üldjuhul enam kindlustusest.“
- Kindlustus hoidub hüvitamisest
„Valdav enamus kõigist registreeritud kahjudest ehk tervelt 98% juhtumitest saavad meil ilusa lõpu – tekkinud kahjud hüvitatakse,“ kinnitas Ly Jõhvik.
Tema sõnul ei kuulu hüvitamisele juhtumid, kus klient on jätnud mõne kindlustuskatte ostmata (näiteks reisikindlustuse poliis on sõlmitud üksnes meditsiiniabi kaitsega, kuid reisil juhtub midagi pagasiga), üritatakse kindlustust petta, eiratakse ohutusnõudeid.
„Meie huvides on klienti hoida, mistõttu püüame olla pigem kliendi poolt ja võimalusel hüvitame kahju,“ selgitas ta.
- Kindlustuslepingute tingimused teevad hüvitise saamise võimatuks
Jõhviku sõnul kutsub kindlustus inimesi üles kaaluma lepingut sõlmides läbi kõik riskid, mida leping maandama peaks.
„Kui klient sõlmib lepingu kiirustades ja formaalsusena – näiteks laenu- või liisingulepingu tingimuste täitmiseks – või lähtub lepingutingimuste valikul ainult kindlustusmakse suurusest, võib kahju korral oodata ebameeldiv üllatus,“ nentis Jõhvik.
Ta soovitab pidada nõu kindlustusspetsialistiga, kes aitab mõista lepingutüüpide erinevusi ning mõelda läbi vajalikke kindlustuskaitse piirmäärasid.
- Kahjukäsitlejate töötasu sõltub hüvitiste (mitte)maksmisest
„Meil tegeleb iga juhtumiga algusest lõpuni kindel kahjukäsitleja, kes aitab kannatanut kogu protsessi vältel. Iga hüvitise vähendamine või sellest keeldumine pikendab seda protsessi ja toob kahjukäsitlejale oluliselt tööd juurde – seega on kahjukäsitleja pigem huvitatud sellest, et juhtum saaks kiire positiivse lõpplahenduse,“ selgitas Seesami kahjukäsitlusjuht.
Tema sõnul ei sõltu kahjukäsitlejate töötasu kuidagi sellest, kuivõrd suudetakse kokku hoida väljamakstavatelt hüvitistelt.
„Negatiivne otsus tähendab, et võime kliendi kaotada, seega pigem püüame me leida viisi, kuidas kahju kliendile hüvitada ning jätkata temaga koostööd,“ lisas ta.
- Ma ei vaja kindlustust
Levinud arusaama kohaselt pole kindlustus vajalik neile, kes liikluses tähelepanelikud, kodus hoolsad, kes ei harrasta ohtlikke spordialasid ning elavad muidu turvalist elu. Jõhviku sõnul näitab aga kogemus, et õnnetusi juhtub ka kõige ettevaatlikumate inimestega.
Kindlasti tasub kindlustamisele mõelda just neil, kelle sissetulekust sõltub terve perekond ja kelle kanda jääksid näiteks õnnetuse puhul kõik laenukohustused.
„Keskmine kodukahju läheb Seesamile maksma 1826, õnnetusjuhtum 318 ja kaskokahju (koos klaasikahjudega) 1143 eurot. Eelmise aasta suurim kaskoväljamakse oli aga koguni 68 000 eurot. Kindlustuse kuumakse on nende summade kõrval kindlasti väike kulu,“ sedastas Jõhvik.
