Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul viidatakse enamasti siltide ja keelumärkide puudumisele, mistõttu ei olda piiranguvööndist ega seal sõitmise keelust teadlikud. Samas on ka neid, kes inspektorite autot nähes hakkavad kiiresti ümber parkima.

„Praegu on inspektorid esmakordsel rikkumisel piirdunud sõidukijuhi hoiatamisega, fikseerinud auto numbri ning lasknud sõiduki eemale sobivasse kohta parkida. Oleme alati ka maininud, et kui rikkumine peaks korduma, siis me enam ei hoiata,“ lisas Türna.

Ranna või kalda kaitse nõuete rikkumise eest saab karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Tuleb teada, et looduskaitseseadusega on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd, mille eesmärk on kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi¬, sh taimestikku, linde, loomi, ning säilitada puhkamisvõimalusi.

Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Läänemere ja meie suuremate järvede - Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve - piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning suurematel jõgedel on see 100 meetrit, väikestel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit.

Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel. Erandiks on juhtumid, mis on seotud haljasala hooldustöödega tiheasustusalal, kalapüügiks vajaliku veesõiduki vette viimisega või metsa- või põllumajandustöödega maatulundusmaal. Kuna tegemist on seadusega kehtestatud üldise nõudega, siis seda keeldu kõikide veekogude kallastele püstitatavate märkidega ei dubleerita.

Loodusesse puhkama minnes või matka planeerides tasub pisut eeltööd teha ja tutvuda looduskaitsenõuetega. Võimalik, et sõidusihiks olev koht asub kaitsealal, kus kehtivad kindlad reeglid ja piirangud. Eramaal liikumiseks on vaja maaomaniku luba.