Kas tõesti on külma süda nüüd lõhki? Pole teist ju olnudki!
2. Pudrupäev poolitab inimeste toidu. Külma süda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste püha – naised käivad külas, mehed teevad koduse töö. Saartel, Lääne- ja Lõuna-Maavallas juuakse tervistavat puna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
9. Luuvalupäeval ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luud-liikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse hommikul kauem kui muidu, et tervist kosutada. Kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal kare vill.
28.02.–1.03. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev). Liugupäeval (28.02.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas – mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade või hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad need hästi.
Kuu kõvad ja pehmed ajad
4. päev – kuu teise veerandi pehme aja algus.
9. päev – täiskuu kõva aja algus.
11. päev – täiskuu.
13. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.
18. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus.
24. päev – vana kuu pehme aja algus.
26. päev – kuu loomine.
28. päev – kuu esimese veerandi kõva aja algus.
Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 25.05. kuni kl 22.44; 22.06. alates kl 5.31; 19.10. kuni kl 22.12; 16.11. alates kl 13.42.
Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore–vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.
Allikas: “Maavalla kalender 10 230 (2017)”, Maavalla Koda
KÄES ON AASTA 10 230
Maavalla Koja sirvikalendri järgi on kätte jõudnud 10 230. aasta. Muistse maarahva ajaarvamise alguseks on võetud Billingeri katastroof – sündmus, mille käigus murdis hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi väljapääsu ilmamerre. Veetase langes mitukümmend meetrit ja vee alt vabanes suur osa Eestimaad. Maausuliste sõnul võiks seda sündmust nimetada Maa sünniks.
Tänapäevane sirvikalender on trükitud paberile, vanasti olid sirvilauad lõigatud puusse. Vanu sirvilaudu on ka alles, neid hoitakse muuseumides.
Et moodsa maailma inimene suudaks muistsel viisil aega arvates järge pidada, on nüüdisaegsesse sirvikalendrisse lisatud ka praegusel ajal käibel olevate kuude nimed ning selgitused selle kohta, milliseid nädalapäevi tähistavad päevaruunid.
Lisaks tavapärastele kuufaasidele näitavad sirvid ka nn kõva ja pehme aja algust. Pehme ehk mäda aeg on hea lagundaja ning määndaja. Siis raiutakse võsa ja hävitatakse kahjureid, külvatakse-istutatakse kõike, mis kasvatab alla. Kõval ehk kalgil ajal lõigatud puu ei mädane, haavad ei lähe halvaks. Siis külvatakse kõike, mis kasvatab peale. Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, mil lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu.
