Kuigi kassike on kergekaaluline, ei pidanudpoest ostetud papist, puidust ja karvase tekstiiliga üle liimitud lemmikloomalõbustaja kuigi kaua vastu. Iga kord, kui Kessu puud kasutada tahtis, kukkus see ümber.

Esmalt mõtles taivo pudeda poekraami üldse minema visata, ent leidis siis, et ümara sissekäiguga pesakasti saab ka uue kassipuu juures kasutada. Kuna nende kodu ehitamise algusest on möödas vaid mõni aasta, oli ehitusest alles jäänud materjale, mida sai kohe kasutada. Paks ja raske liimpuidust plaadijupp, mis jäi üle köögi ehitamisest, sobis hästi kraapimispuud püsti hoidma. Selle külge kinnitas Taivo prussidest ronimispuud ning neid hoidva tugiposti. Kuna prussid olid kraapimiseks liiga libedad, osteti ehituspoest kaks 10 meetri pikkust takunöörikera. Nööri otsad kinnitati prusside külge naelkonksudega ning seejärel keriti nöör tugevasti ümber postide.

Eri tasanditel mänguvõimaluste loomiseks riputati postide vahele vanast diivanipadjast rippkiik ning eelmisse kraapimiskomplekti kuulunud pesakast.

Pesakasti vana ruudukujuline põhi rändas kraapimispuu “latva”, põrandast umbes 150 cm kõrgusele, et kassil oleks n-ö oma vaatetorn. Mõned piuksuga ja hääletud lelud riputati samuti prusside külge, et õhutada kassikest mängima.