Foto: Birgit Püve
Maakodu kirjutas möödunud aastal lugusid mitmetest imeilusatest ja inspireerivatest maakodudest. Nii hoonetest kui aedadest.

Siinkohal esitleme suurte fotogaleriidega kümmet kaunist kööki.

Tihaste ja tuunitud kummutiga köök Pärnumaal

Köök on sageli koht, kust perenaised hea meelega tahaks külalisi eemal hoida.

Vällingute peres on see ilmvõimatu. Just siin tahavad kõik küllatulnud kohe istet võtta.

Aire ja Esko Välling kolisid kolme lapsega maalt Pärnusse, majja, mis on ehitatud 1920ndatel. Planeeringult, nagu vanades majades ikka, on peaaegu kõik toad läbikäidavad ning paiknevad ümber ahju. Külalised satuvad õuest tulles kohe kööki ning jäävadki selle hubasesse interjööri pidama. Ruumi pole palju, aknaid samuti mitte, ometi on tunda, et siin ongi selle kodu süda.

Küllap on see nii just seepärast, et perenaine Aire on köögi sättimisse õhina ja põnevusega suhtunud.

Enne sisustamist laskis ta põrandalauad valgeks värvida ning paarile seinale heleda ja lõbusate lindudega tapeedi paigaldada. Selgub, et seinakatet valides ei kuulanud Aire kedagi. Teda lihtsalt nii väga paelus see muster. Vaimustust ei jahutanud maha abikaasa ega parima sõbranna vastuväited.

“Eks tapeedi valimine on alati paras peavalu, aga mul oli kindel tunne, et just seda ma tahan oma kööki. Naljaga pooleks öeldi, et seinal on nüüd angry birds või vihased ja näljased tihased,” räägib Aire muigega. Nüüd on kõik rahul ja leiavad, et tapeet on nii värvi kui mustri poolest igati sobilik.

Täispikka lugu Vällingute köögist saad lugeda SIIT.

Lennukate ideedega Mardi talu Saaremaal

Karala külas on Mart ja Lilian Maastiku kodu, mis on ehe tunnistus töökusest ja loovast mõttest. Siin saab silmi puhata pererahva loodud toredatel taaskasutusideedel.

Tallinnas pere loonud Lilian ja Mart Maastik soovisid elada puhtamas keskkonnas, seda eelkõige oma kahe väikese tütre Mia (6) ja Linda (3) pärast. 16 aastat tagasi soetatud suvekodu kerkis Kaju nime kandnud talu asemele, kus endine eluhoone oli mäda ning ümbrus räämas. Nüüdseks on talukohal uus hingamine ja uus nimi. Mardi talu on toredale perele päriskoduks kaheksandat aastat.

Kodu ehitamisel, sisustamisel ja aia kujundamisel mõtlesid Mart ja Lilian esmalt enda ning laste vajadustele, kuid peagi ka oma külalistele ja Saaremaal puhata soovivatele sõpradele.

Maastike pere kodu on nagu hiiglaslik rehielamu. Tegelikult on see kokku pandud Kilingi-Nõmme kahe vana maja palkidest. Suures majas jätkub kõigele mõnusalt ruumi.

Avar antiikmööbliga sisustatud elutuba suubub skandinaavialikult heledasse avatud planeeringuga kööki, mis jääb sauna mõõtu hiiglaslikku, vanadest käsitöötellistest tehtud ahju taha. Võimalusel sööb pere alati koos. Õuest tuppa tulles, juba esikust saab piiluda, kes köögis askeldab ja mis toitu parasjagu valmistatakse. Selleks on esiku ja köögi vahelisse seina väikeaken paigutatud.

Kui kõht täis, saab esikus asuvast trepist tõusta magamistuppa ja tüdrukutele kohandatud majatiiba ning trepi kõrvalt pääseb ka vannituppa.

Täispikki lugusid Mardi talus saad lugeda SIIT ja SIIT.

Köök vanas talumajas, mis pakub helgust ja valgust

Väljast moodsa moega Luha talu elamu sees näeb kõikjal vana palki. Seda suuremat üllatust pakub valgete seinte ja lagedega valgusküllane köök.

Päev on hallipoolne, vaid metsa kohal taevas paistab kitsas valguseviirg. Selle toel tungib tuppa lumevalgus ja peegeldub tagasi köögi heledatelt palkseintelt. Kellaosutid mõõdavad aega, aga tiksumist pole kuuldagi. On imepärane valguse ja vaikuse hetk.

“Köögis on kell ikka tarvilik ese,” ütleb perenaine Mare Raidma. Ent heliloojast kaasale Toivo Tulevile ei meeldi segavad helid. Nii leidiski Mare poest kella sisu, mille tiksumist pole kuulda. Selle passitas ta kokku seintega sobiva valgest papist sihverplaadiga.

Kahe kambri ja rongivagunit meenutava kitsa köögiga uus osa ehitati rehielamu külge 1935. aastal.

Remonti on pererahvas teinud siin mitmel-setmel aastal, kusjuures vahepeal on elatud ka telgis. “Aga seegi oli tore aeg, mida meenutada!”

Tänavune talv on esimene pärast suurt remonti. Paistab, et maja võttis külma väljakutse julgelt vastu. Ka kõige pakaselisemal päeval oli köök mõnusalt soe. Elu kulgebki praegu suuresti köögis.

Vana köök pererahva nõudmistele ei vastanud, see oli liialt ahtake. Nii otsustati üks kahest kambrist köögiks ümber ehitada. Vana kööki aga hakati kutsuma vahekambriks.

Täispikka lugu Luha talu köögist saad lugeda SIIT.

Noore pere avara söögisaaliga köök kunagises tallis

Joosepi talu avaraks laiendatud köögis saaks soovi korral valssi tantsida. Kunagi krõmpsutasid hobused siin kaeru, nüüd aga jooksevad lapsed ümber söögilaua.

Kui Lii ja Alari Karro kümme aastat tagasi mehe vanavanemate tallu kolisid, oli köök maja üks pimedamaid ruume. Alari vanaisa eluajal oli see ka palju väiksem, söögilaud asus pliidist vaid paari sammu kaugusel, ja nagu talus kombeks, ikka otse akna all.

Maja selles tiivas, kus praegu asuvad köök ja väike pesuruum, oli kunagi hoopis hobusetall. Enne noorte sissekolimist seisis maja kaks aastat tühjana. Talus oma pereeluga alustanud noored soovisid, et elutähtsas ruumis oleks rohkem valgust ja soojust. Esik, mis küll asus hoone lõunapoolsel küljel, oli ometi hämar ja pisike ruum. Samamoodi oli pime ka tolleaegne köök, sest seal oli vaid üks aken.

Lii ja Alari, kel peres on kasvamas kolm last – August (8), Rosalie (5) ja Johannes (3), otsustasid päikesevalguse kasuks ning loobusid eeskojast. Selle asemel on välisukse kõrval köögiga ühel ajal tellitud kena seinakapp ja suur peegel, kahel pool välisust aga kaks kõrget akent. Päike pääseb nüüd kenasti tuppa ja muudab nii sisenemise kui ka köögi rõõmsamaks.

Ammuseid aegu meenutab vaid oma kohale jäänud puuküttega pliit-ahi, mis on praegugi kasutusel. Päikesekiired küünivad isegi pliidi ees askeldajani. Samuti näeb nüüd köögist, kui keegi hoovi sõidab. Nii saab tee või kohvi täpselt õigel ajal keema panna.

Täispikka lugu endisesse talli rajatud köögist saad lugeda SIIT.

Saarelik Skandinaavia maakodus, merest ja mälestustest tiivustatud

Argo ja Katrin Vaikla Vormsi maakodu sisekujundus segab elegantselt rannarahvaste traditsioone.

Argo sõnul on Vormsi hooned ajalooliselt kujunenud mitte Eesti traditsioonilist talutare, vaid skandinaavialikku eeskuju silmas pidades. Siin ehitati laut elumajast kindlasti eraldi ja seetõttu tunduvad Vormsi majad justkui veidi väiksemad. Samas iseloomustab neid akende rohkus ja klaasitud tuulekodade või verandade olemasolu, mis muudab hooned justkui valgemaks.

Elamu renoveerimine algas kõikide katvate kihtide mahakoorimisest, sest tuli selgusele jõuda, milline on palkseinte ja katusekonstruktsioonide seisukord. “Avasime seinad palkideni, võtsime maha mõne vaheseina, et tekiks suurem ja avaram ruum ning vahetasime aknad ja uksed. Vanadest ustest jäi alles vaid üks siseuks,” meenutab Argo. Tema sõnul oli elamu algselt ehitatud mõisatest tuttavat anfilaadsust jälgides, ehk siis maja läbib üks pikk koridor, millest avanevad uksed tubadesse.

Seda võib näha nüüdki: sissepääs töötuppa ja kööki on ühel joonel. Samuti on ruumide paigutuses jälgitud veel üht Vormsi majade eripära: toad on läbikäidavad ja tegu on nn voolava ruumiga, mis laseb elamisel justkui suuremana paista. Allkorrusel asub väike õdus köök valgeks lubjatud puupliidi, pesunurga ja sinise nõudekapiga. Sealt edasi pääseb söögituppa, mis läheb sujuvalt üle elutoaks. Teisele poole jääb töötuba ning kahe osa vahel paikneb perenaise sahver-majandusruum.

Täispikka lugu Vormsi saarel asuvast suvekodust saad lugeda SIIT.

Hüljatud hoonest sai hubane kodu

Tõnu ja Ebe-Liis Rattasepp leidsid oma maakodu Saulepa külast. Selle ees on allee ning terrassilt ja akendest avaneb vaade Pärnu lahele.

Kodu sisekujundus sündis abikaasade koostöös ning oskajate meistrimeeste abiga.

Selles, et Ebe-Liisil oli kindel visioon, lisaks hea värvitunnetus ning ruumivaist, Tõnu ei kahelnud.

Mees tunnistab muigega, et vahel ta avaldas ikka vastupanu ka ning osa otsuseid on langetatud kodusõja käigus. “Mina tahtsin siia vaid krohvitud ja värvitud seinu. Ebe aga armastab tapeete,” toob ta näite.

Ebe-Liis unistas ammugi avatud planeeringuga köögist-elutoast, kus kraanikauss on akna all. Nüüd näebki ta nõusid pestes, kuidas autod alleelt hoovi pööravad või lapsed koolist koju tulevad.

Köögimööbli hinnapakkumisi küsides sai perele selgeks, et mööbel tuleb ise teha.

“Kui kuulsime, et köögi eest küsitakse 5000–6000 eurot, võtsime paberi, tegime ise joonised, ostsime ehituspoest materjali ning meie meistrimehed panid selle kokku,” meenutab perenaine.

Tõnis, kes hea meelega serveerib külalistele roogi metsloomalihast, pani rõhku küttekehade välimusele. Need pidid olema vanas stiilis ning muidugi krohvitud.

Täispikki lugusid Rattaseppade pere kodust saate lugeda SIIT ja SIIT.

Köök, mis sobib suhtlevale perenaisele

Köök, kus valmib leivatainas, on elutoast vaid letiga eraldatud. Eraldi uksega ruumi Raili toiduvalmistamiseks ei soovinud. Talle meeldis mõte, et kui külalised toas toitu ootavad, saab ta köögis toimetades lauasistujate melust osa.

Perenaise soovidega arvestades planeeriski arhitekt nurgakese, kuhu pidi mahtuma köögimööbel, pliit ja külmik. Kööki eraldav lett, mis telliti Plaat Detaili OÜst, on nüüd äripäeviti tööle kiirustavale emale ja pojale kõige mugavam hommikuse einestamise koht. See on nägusast tumedast laminaatplaadist, mille kandid uhkest tammepuidust.

“Eelmises kodus, kui olin köögis midagi tegemas, pidin inimestega suhtlemiseks köögiuksele minema ja sealt siis hõikama, kui midagi vaja oli. Nüüd saavad sõbrannad söögivalmistamise ajal mulle seltsiks olla.”

Sisekujundaja Ene-Ly Piibor aitas välja mõelda köögikappide ja valgustite asetuse.

Electroluxi kaupluse külastamise ajal jäi perenaisele silma vintage-stiilis, kuid igati tänapäevane ja täisautomaatne kohvimasin. Lisaks kõigele näis see olevat justkui nende Smegi pliidiga ühest perekonnast.

Bauhofist leiti köögikappidele lillemustrilised nupud. Veidi ringi vaadates tabab silm, et kõik pisikesed detailid on metalsed. Köögisegisti, Lumen Arti salongist leitud valgustite detailid, nupud ja konksukesed – kõik on messingi tooni.

Täispikka lugu Raili Suitsu kodust saad lugeda SIIT.

Vanas talus sisse seatud alati päikseline suvekodu

Vahesalude pere veedab suved Lääne-Virumaal Künka talus.

Perenaise kuningriik köök on selles talus tubastest ruumidest kõige suurem. Jaanus lisab, et kunagi asus sellel kohal rehetuba. “Siin kuskil seina sees on veel üks hästi madal uks, millest sai kunagi astuda rehe alla,” märgib ta.

Mitmed selle maja toolid ja lauad olid praagitud prügimäe kandidaadiks. Vivika ja Jaanus tegid need korda ja tõid tuppa tagasi.

“Ausalt, me ei taha enam üldse korteris elada. Oma majas on lihtsalt nii hea olla! Aga kuna lapsed peavad varsti kooli minema, tuleb meil lähiaastatel otsustada, kus me edaspidi elame,” tõdevad Jaanus ja Vivika. “Suvel ei kannataks kuidagi linnas olla,” lisab Vivika.

Täispikka lugu Künka talust saad lugeda SIIT.

Valgemast valgem noore pere kodu Keila-Joal

Et suur osa pere säästudest läks majaostu sissemakseks, pidid noored - Gerda Noorlind ja Madis Rouhijainen - valima, kas alustada vannitoa kapitaalremondist, köögimööbli väljavahetamisest või aia ehitamisest.

“Niisiis ei jäänud üle muud kui käised üles käärida, kummikindad kätte tõmmata ning kodukeemiaga vanu köögikappe küürima hakata, soojad pisarad mööda põski alla veeremas ja tundes, kuidas ma seespidiselt suren,” kirjutab Gerda oma blogis.

Köök, sh telliskivisein värviti üleni valgeks, osteti uus valamu, segisti, töötasapind ja pliit. Kapid värviti valgeks, vanad mustad uksekäepidemed said asendatud hoopis käepäraste köitega.

Tänu sisekujundaja abiga valitud rohekat tooni suure toa tapeedile sai see toon Gerda jaoks pidepunktiks ka sisustusaksessuaaride valimisel.

Täispikka lugu noore paari kodust Keila-Joal saad lugeda SIIT.

Endisest tõllakuurist sai köök, mille ehteks on vanaisa trompet

Peaaegu igal nädalalõpul võtavad tallinlased Ülle ja Peeter Soe ette sõidu Valgamaale Nuustaku lähedale. Põldude keskel ootab neid Tinnu talu ning rookatuse ja maalitud uksega suvekoduks restaureeritud aidahoone.

Tõllakuuri asemel on nüüd avatud laega köök. Varem oli siin muldpõrand, praegu korraliku laudpõrand.

Köögiosa seinad on kaetud valge tooniva linaõliga. Köögis on vana kordatehtud puhvetkapp, pitslinaga kaetud laud. Nõukogudeaegse köögikapi aitas uhkemaks muuta tuttav hobikunstnik Ellen Massalski pealemaalitud Lihula mustriga. Samas mustris pildi tegi ka punase külmiku kõrvale. Kraanikausi all pitsidega ääristatud kardina kohal näeb kaheksakannaga liistu, samasugust nagu akende piirdeliistud.

Vaieldamatult kõige suurem vaatamisväärsus köögis on vanaisa Johannese trompet, millega ta mängis tsaariarmees aega teenides. Seinal on vaatamiseks väljas ka foto puhkpilliorkestrist, kus vanaisa mängis. Aasta oli siis 1916.

Köögis toimetades läheb perenaise Ülle pilk ikka pildiaknale, mis kannab pealkirja “Sõbrad on lilled me elude aias”.

Siin on fotosid nii oma perest, sõpradest kui ka Tinnu talu põliselanikest. Ja muidugi suur pilt Tinnu Juksist, kes Peetri sõnul läks põllule ikka lauluga “Noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi...”.

Täispikka lugu Tinnu talust saad lugeda SIIT.