Kangru talu pererahvas. Foto: TiitKohaFoto
Maakodu aasta viimane ajakiri on täis pühademeeleolu ja jõuluootust, vahvat meisterdamist ja häid retsepte.

Saatuselöögist hoolimata kaunis Kangru talu

Aastate eest said Kaire ja Riho Roosipuu tänu õnnelikule juhusele Anija vallas Kangru talu, kus oma unistusi ellu viia. Koos loodud kodu sai hubane ja armas, paraku ei soosinud saatus nende ühiseid plaane.
Hoolimata ravist, arstide püüdlustest ja tehtud operatsioonidest viis vähk Riho paari kuuga sinna, kust tagasi kahjuks enam ei tulda.

Paar aastat tagasi jäid Kaire ja poeg Risto kahekesi. Mõnigi tuttav soovitas talu maha müüa, arvates, et Kaire murdub. “Vahepeal oli muidugi raske. Oli tunne, et pole motivatsiooni ja ei suuda edasi minna,” meenutab Kaire. “See õnnetus kasvatas mind ja tegi tugevaks, õpetas elule teise pilguga vaatama. Näiteks ei tee ma enam kaugele ulatuvaid plaane.”

Valge oaas maa ja linna piiril

Antsla linna servas põhjamaiselt heledas kodus elavad kõrvuti kaks põlvkonda. Ühes majas toimetab noor pere, kus kasvab kolm poega, üle õue elab nende supervanaisa.

Nagu majapidamistes ikka, oli maja kõrval kõrvalhoone. Nüüd on endisest kõrvalhoonest saanud kodu Tammetite perele, kus kasvab kolm krapsakat poega.

Suur pühadeootus Koidu talus

Koidu talu perenaine Monika Hale armastab jõule. Varakult hakkab ta koos lapsega kaunistusi meisterdama ja kodu ehtima. Monikal on imeline oskus tekitada oma Matsiranna lähedal asuvasse kodusse tõeline jõulutunne.

Jõulud on Monika jaoks aasta kõige tähtsamad pühad. Ta nimetab ennast tõeliseks jõulufänniks. Kui paljudele tekitavad pühad ja nende ettevalmistused pigem stressi, siis Monika naudib jõuluaega. Ta meisterdab koos tütar Elsaga piparkooke, valmistab vürtsikaid mandleid, toob tuppa kuuse ja sätib kodu jõulurüüsse.

Maakodu jõulunumber
Foto: Tiit Koha

Õiterikast kloostriaeda väetavad õnnistused ja palved

Kuremäe vene õigeusu nunnakloostri ja Jumalaema Uinumise kiriku hoovi parterpeenrad meenutasid tänavu suvel sünnipäevatorti, kaunistuseks rõõmsavärvilised daaliad ja floksid.
Kaunis ja nauditav geomeetriline multšitud kattega peenardelahendus, mille kavandasid Viruplanti maastikukujundajad, on kloostriaeda ehtinud ligikaudu paarkümmend aastat.

Kevad algab aias tulpide õitsemisega, järgnevad pojengid, iirised, liiliad ja roosid. Viimased võimsad õitsejad enne külmade saabumist on floksid ja jorjenid. Peenarde raamistusena kasutatud peiulilled ehk tagetesed olid tänavu erakordselt suurte õitega. Nende seemned saadi Venemaalt.

Elu laste ja lammastega mõisasüdames

Neliteist aastat tagasi kolis moekunstnik Ruta Tepp Raplamaale Leevre mõisasüdamesse, kus ta nüüd kasvatab lapsi, karjatab lambaid, koob oma lammaste villast kampsuneid ja õmbleb kasukaid.

“Söön lammast, magan lambal, pesen lambaga ja kannan lammast,” kirjutab Ruta Tepp oma kodulehel. Midagi ei lähe raisku. Enda tarbeks valmistab Ruta isegi seepi ja salve.
Gotlandi tõug on karusnahalambad, keda aretades on kasutatud karakullilambaid. Vill on pehme ja siidine ega torgi kandjat. Lokkis karvaga nahk on lausa loodud kaunite rõivaste tegemiseks.

Traagilise saatusega Piistaoja talu

Piistaoja talu peremees, põllutööminister Theodor Pool ei põgenenud sõja ajal välismaale, kui tal see võimalik oli, vaid uskus, et punavõim laseb tal kodutalus Piistaojal edasi elada. Kõik läks teisiti.

Selle talu hiilgeaeg jääb aastaisse 1887–1941, mil seal majandasid peremees Mart Pool ja tema poeg Theodor. Pojast sai Eesti esimene põllumajandusminister ja teda peetakse Eesti ajaloo teenekaimaks põllumeheks.

Hilisem Piistaoja katsetalu juhataja Madis Padari ütleb: “Ta polnud poliitik, vaid riigimees. Kui tal Nõukogude okupatsiooni tulles soovitati ära sõita, arvas Pool, et temast võib Eestile, ka punasele Eestile ka edaspidi kasu olla.”

Traagilisest Piistaoja talu ja selle pererahva saatusest saate lugeda ajakirjast.

Leivameister: kui tuju on paha, pole mõtet proovida

Harjumaal Kuusalu lähedal Kupu külas elav Kai Valdmann on rukki ja juuretise usku leivaküpsetaja. Tema teab, et ainult heast juuretisest ega superahjust ei piisa, ja paneb leiva sisse ka tükikese hinge.

Ilus õudus – ilutulestik koera silme läbi

Klaasistunud pilk, süda peksab, pulss taob, kehatemperatuur tõuseb, nimele ei reageeri, täiesti apaatne või kontrollimatuks muutunud – nii kirjeldavad koeraomanikud oma lemmikuid, kes kardavad paaniliselt ilutulestikku.

“Minu koerad on minu probleem ja ülejäänud maailm ei pea keerlema ümber minu koerte. Seetõttu ma ei nurise, et juba mitu aastat pakime koerad vana-aastaõhtul enne kella kümmet autosse ja sõidame metsa, kuni suurem aastavahetuse lärm mööda saab. Elu keerab pea peale just see, kui millalgi novembris hakatakse paugutama, valimata aega ja kohta. Näiteks mingil suvalisel kolmapäeva õhtul. Ja nii poole jaanuarini,” räägib üks murelik koeraomanik.

Šampinjonikasvataja: kui sa seent ei armasta, siis ta sinu juures ei kasva

Kui tihti olete näinud poes šampinjone, mille juures on silt: kasvatatud Eestis? Selline võimalus on tekkinud alles viimase poole aasta jooksul. Üks noor pere on võtnud ette uskumatu ja riskantse teekonna, mille eesmärk on täita turg kodumaiste šampinjonidega.

Teeme ise!

Jõulud on kodukaunistamise ja meisterdamise aeg. Maakodu jõulunumbris on meisterdamist ja isetegemist.
Pildi siirdamine on maailmas ülipopulaarne tehnika. Mõnusal jõuluhooajal võimaldab see teha lihtsate vahenditega ainulaadseid jõuluehteid ja kingitusi.

Nõelviltimine on tore ja teraapiline tegevus. Aruküla VildiVilla perenaine Maia Raudkivi-Vaikla soovitab kuuske ehtida oma kätega tehtud ja kordumatu väljanägemisega vilditud kuulikestega.

Paneme käbid kodu kaunistama. Käbi on tänuväärne looduslik materjal, millest saab meisterdada jõulukaunistusi. Väikestest roosinupu moodi lehisekäbidest võib traadiga meisterdada armsa lauakaunistuse.