Maakodu kaanelugu: ühe tagasihoidliku kaluriküla maja täielik muutumine
Pirko ja Janely Palu kolisid oma perega uude kodusse, pastellrohelisse ruumikasse majja napilt aasta tagasi. Selle pärandas neile Pirko vanaisa.
Veel XX sajandi algul oli praegune Raeküla Rotiküla-nimeline kaluriküla. Janely ja Pirko kodu kõrval asub madal rootsipunane maja, kus sündis vanaisa Johannes. Ka tema isa ja vanaisa olid siin elanud. Nagu teised nende pere mehed, oli vanaisagi kalur, hiljem sõitis merd ja töötas laevaremonditehases.
Krunt oli suur ja jagati pooleks, kui Johannes ja tema naine Heljola oma kodu vajasid. Vanaema-vanaisa maja sai valmis 1969. aastal. Mõni aasta tagasi leidis vanaisa, et ei jaksa enam selle eest hoolitseda ja elaks meelsamini väikeses mugavas korteris, kus kõik on käe-jala juures.
Pojapoeg võttis vanaisa pakkumise lahkesti vastu. Ajastus oli hea. Janelyle ja Pirkole juba tunduski, et korteris elamise aeg hakkab ümber saama. Nende korter oli suur ja asus kesklinnas. Kuid oli tekkinud soov saada kõigile pereliikmetele rohkem privaatsust ja lahedamat ruumi ning pakkuda kõige väiksemale, praegu kuuesele Melany-Mariile mõnusamat kasvamiskohta. Peres on veel tütred Inger-Helene ja Brigitta.
Vanaisa jälgis pojapoja pere tegutsemist rõõmuga, maja lõplikku valmimist ta kahjuks siiski ei näinud.
Loe täispikka lugu SIIT.
